USA Saksamaa Marshalli Fond pani aasta lõpus ühele kaardile kokku Venemaa mõjutustegevused Euroopas ja Ameerikas – infooperatsioonid, küberrünnakud, poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud sekkumised. 18 aasta peale sai kokku üle 400 juhtumi, neist suurem osa pärineb viimasest neljast aastast. Näha on, et mõjutuskatsed on laialdased ega piirdu üksnes valimisperioodidega.

"Nad püüavad võimendada sõnumeid, mis on kõige lõhestavamad, kõige vastuolulisemad, mis suudavad ühiskonda lõhestada. Enamasti ei tule nad välja uute asjadega, vaid kasutavad kohalikke lõhestavaid teemasid ja võimendavad neid. Lõplik eesmärk on tõenäoliselt nõrgestada demokraatlikku ühiskonda, mis omakorda annab võimu juurde teistele," rääkis Marshalli Fondi analüütik Nad'a Kovalcikova.

Suurbritannia Kenti ülikooli Brüsseli rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemlektor Maria Mälksoo jääb siiski ettevaatlikuks kõige hübriidsõja võtmes käsitlemisel.

"Sellise eskalatsiooni tingimustes, mis saab aidata, on üritada paremini aru saada. Aga sõja muster ja mentaliteet, et nüüd oleme sõjas, sellist arusaamist ei soodusta. Ta soodustab sedasorti lahendust, nagu sa käid ringi haamer käes ja kipud nägema kõikjal asju, mida tuleb selle haamriga toksata," ütles Mälksoo.

Lääneriigid ja -ühiskonnad, NATO ja Euroopa Liit püüavad kasvatada küberturvalisust ja kaitsta end infomanipulatsioonide eest faktipõhise info levitamisega, omavahelise koostööga ning suurema läbipaistvuse tagamisega, et inimestel oleks ülevaade näiteks sellest, kes täpselt neid sotsiaalmeedias mingite sõnumitega pommitab. Väga oluline on inimeste enda kriitiline meel ja niiöelda digitaalne kirjaoskus.

Maria Mälksoo leiab, et inforuumi kaitsjad ei ole siiani läinud üle piiri, kus nad ise seda oma kaitsmisega kahjustama hakkavad. Paratamatusena on aga muutumises meie kultuur ja mõtteviis.

"Mis on üldisem foon, milles me tänapäeval elame, kus igasugune info tuleb enda jaoks läbi lugeda läbi selle filtri, et kas see on kellegi sihipärane operatsioon, see tekitab teatavas mõttes paranoilise ja ebaterve õhkkonna, mis tingimata demokraatiat kindlasti ei tugevda," sõnas Mälksoo.

Maria Mälksoo. Autor: erakogu