Riik küsib inimestelt maad juurde ligemale 30 meetrit, mis tähendab, et kui seal, kus esialgu pidi piir tulema kümne meetri sisse, siis praeguseks on olukord hoopis teine.

Kohalikele elanikele see muidugi ei meeldi ja paljud ei ole rahul ka selle rahaga, mida riik neile nende maa eest pakub.

"Mul läheb kuuelt kinnistult maha 40 meetrit. On ilusat suurt metsa, siis on noorendiku, siis on põllumaad ja üks mets on nii, et läheb vist tervenisti maha," ütles maaomanik Helju Mikitalu.

Maaomanik Taali Linnumets väitis, et riik on liiga ahneks läinud. "Algul läks too kümme meetrit, nüüd läheb kolmkümmend meetrit juurde. Tõsi, võrreldes eelmise ringi maade võõrandamisega, pakutakse sedapuhku õiglasemat hinda."

Politse- ja piirivalveameti (PPA) integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev lausus, et amet ise mingit hinda ei määra, kuid hinnale pannakse sinna juurde väike motivatsioonikoefitsient, aga lähtub see turuhinnast.

"Me võime öelda, et siiamaani on keskmine turuhind olnud 0,7 eurot ruutmeeter.
Praegu on läbirääkimised enamike maaomanikega alles pooleli ja paljud neist pole ka andnud veel nõusolekut oma maade müümiseks," ütles Belitšev.  

"Kui tõesti on inimesi, kes pole absoluutselt nõus kokkuleppele jõudma, siis sellistel juhtudel on olemas juriidilised võimalused maade sundvõõrandamiseks," lisas PPA amentik.

Läbirääkimised maaomanikega on poole peal. Kokku peaks rajatava piiririba laius tulema 40 meetrit, kus 20 meetril on piirirajatised ning ülejäänud ala jääb kaitsevööndiks.