"Sõjaväestatud piirivalve, mis tähendaks piiri valvamist ajateenijate nn praktikale saatmisega, kõlab vägisi asendustegevusena tänapäevase riigipiiri ehitamisele. Keskerakond tahab minna ajas tagasi, kus piirivalve tähendaski patrulle, füüsilist inimjõudu. Seda olukorras, kus viimased aastad on näidanud, et ohud on hoopis teistsugused ja tehnoloogia mängib aina rohkem rolli nii piiri kaitse kui ründe poolel. Seda nimetataksegi hübriidohtudeks ja neile tuleb adekvaatselt reageerida," kommenteeris Anvelt.

Anvelt rääkis, et piirivalve on terves Euroopa Liidus korraldatud ühesugustel alustel, mis tähendab, et see on tsiviil-, mitte sõjaväeline organisatsioon. "Kas Keskerakond tahab eemalduda Euroopa Liidu ühtsetest põhimõtetest? Seda eriti olukorras, kus Eesti on võtnud vedada ühtse rohelise maismaapiiri standardit, mille vajadust on kinnitanud ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Agentuur ehk Frontex," sõnas Anvelt.

Anvelt rõhutas, et lähiaastatel läheb sisekaitseakadeemia Narva kolledži valmides idapiirile praktikale 400 politsei- ja piirivalvekadetti aastas. Tema sõnul valmistatakse tänast piirivalvurit ette vähemalt kaks aastat ja lihtsast sõjaväepolitseilisest ettevalmistusest talle ei piisa.

"Temast ei saa head sõdurit ega ka piirivalvurit. Sellise läbimõtlematu ettepanekuga nõrgestab Keskerakond nii meie sisejulgeolekut kui ka riigikaitset. Kaitseväelaste piirile saatmine ei too NATO raha sisekaitsesse, vaid on valimiseelne kübaratrikk, mis viib raha sisekaitsest välja ja viivitab idapiiri valmimist," lisas Anvelt.

Reformierakondlased kritiseerisid ideed sõjaväestatud piirivalvest

Reformierakonna endised liidrid kritiseerisid samuti Keskerakonna ettepanekut taastada sõjaväestatud piirivalve.

"Tänane piirivalve toimib. Piiril pole kunagi varem nii palju piiri valvamise võimekust olnud kui praegu. "Sõjaväestatud piirivalve" ei ole mingi võluvits," ütles eelmine siseminister Hanno Pevkur sotsiaalmeedias. "Piiri valvamine ei ole ammu enam lihtsalt piiril jalutamine. See on eelkõige tipptasemel tehniline võimekus, professionaalse väljaõppega kutselised piirivalvurid koos piirist kaugemal olevate politseinikega ja koostöö julgeoleku- ning kaitsestruktuuridega," lisas Pevkur.

"Arvamine, et laiguline vorm valvab piiri paremini, on silmaklappidega mõtlemine. Kui vaja, tulevad ka laigulises vormis mehed appi, ent igapäevaselt valvaku piiri selleks väljaõppe saanud inimesed," märkis Pevkur.

"See mis tegelikult on vaja, on see, et kõrgtehnoloogiline piir kiiresti valmis ehitataks, mistõttu on arusaamatu miks järgmiseks aastaks algselt piiriehituseks planeeritud 25 miljonit kärbiti 10 miljoni peale. Kas selleks, et valimisteks katuseid jagada riigi julgeoleku arvelt?" küsis Pevkur.

"Keskerakond tõestas täna ilmekalt, et neil puudub isegi kõige lihtsam arusaam Eesti riigikaitsest, ajateenistusest ning piiri valvamisest," lisas kunagine peaminister Taavi Rõivas. "Ajateenija on ka peale sõduri baaskursust väljaõppes olev sõdur, mitte sunnitööline, kellele saaks pooljuhuslikke lisaülesandeid anda. Piirivalvur on professionaal, kelle töö vajab spetsiifilisi oskusi, nii inimeste kui tehnikaga," märkis Rõivas.

"(Ettepaneku teisipäeval avalikustanud Keskerakonna liige -BNS) Aivar (Riisalo) peaks kaitseliitlasena veidi paremini teadma, Jürist peaministrina rääkimata. Viimati kuulsin nii elukauget seisukohta ühelt endiselt ministrilt, kes põhjendas teletorni tähtsust riigi julgeolekule võimalusega tornist vaadata "kas tankid tulevad"," ütles Rõivas sotsiaalmeedia vahendusel.

Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatüki keskseks lubaduseks saab sõjaväestatud piirivalve taastamine nii, et ajateenijad suunatakse pärast sõduri baaskursust piiripraktikale ehk reaalselt piiri valvama.