Valitsus andis idapiiri väljaehitamisele rohelise tule ({{commentsTotal}})

Testriba Eesti-Vene piiril
Testriba Eesti-Vene piiril Autor/allikas: Politsei- ja piirivalveamet

Valitsus otsustas kabinetiistungil, et idapiiri väljaehitamine jätkub täies mahus nii, nagu seda näeb ette politsei- ja piirivalveameti (PPA) koostatud projekt: piiri maksumus on tänaste hinnangute kohaselt ligi 190 miljonit eurot ja see valmib aastaks 2026.

"Piiriprojekt pole hetkekski seiskunud ja me läheme idapiiri väljaehitamisega täiskäigul edasi alates Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunktist ülespoole," kommenteeris tänast otsus siseminister Andres Anvelt.

"Väär on siinkohal rääkida piiri kallinemisest: nii nagu PPA projektis oli selle maksumuseks kirjas ligi 190 miljonit eurot, nii on see endiselt," lisas ta.

"Olemasolevate vahenditega alustame kohe nelja piirilõigu ehitushangetega, mida on kokku 33 kilomeetri ulatuses. Järgmiste lõikude ehitamisel ja riigieelarve taotluste juures, peab arvesse võtma ka RKASi hinnangut ehitusturule, et projekti kulud võivad – kuid ilmtingimata ei pruugi – kasvada kuni seitse protsenti aastas," selgitas siseminister Anvelt, et RKASi hinnang ei tähenda kindlat kallinemist.

Täna kestva eelarveperioodi jooksul saab Eesti piiriga seotud eri investeeringuteks kaasata 37 miljonit eurot.

Piiri ehitus algab alumisest otsast n-ö Eesti-Vene-Läti kolmikpunktist põhjapoole, kus on täna ka kõige vilkam ebaseaduslik tegevus, nii illegaalse migratsiooni kui salakauba näol. Iga piirilõigu lõplik hind selgub ehitushangete tulemusel.

Lisaks piiri maksumusele 190 miljoni euro ulatuses arvestab valitsus ka võimalike hinnatõusudega kuni seitse protsenti aastas. Samuti taotleb siseministeerium iga aasta riigieelarvest ka hoolduskulude rahastamist, mis vastavalt piiritaristu valmimisele on 3-14 miljonit eurot aastas.

Samuti leppis valitsus kokku, et alates riigieelarve strateegiast 2020-2023 esitab lisataotlused siseministeerium vastavalt sellele, kuidas piiriprojekt on edasi jõudnud.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: