Tartu Ülikooli kolledžid rõhutavad rahasoovi puhul oma regionaalset rolli
Tartu Ülikooli kolledžid vajavad edasiseks tegevuseks täiendavat raha, sest lisaks õppetööle on kolledžitel täita regionaalne roll. Lisaülesannete täitmiseks oodatakse riigilt tuge.
Viimase kuue aastaga on tudengite arv langenud kõigis Tartu Ülikooli kolledžites. Näiteks Narva kolledžis kahesaja õppija võrra. Põhjusteks on demograafilised probleemid ja tasulise õppe kadumine, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Samas tuginevad kolledžid oma töös põhiliselt õpperahale, mis ei kata kolledžite tegevust regionaalsete eesmärkide saavutamiseks. Narva kolledž tegutseb piirilinnas, piltlikult öeldes, Eesti riigi saatkonnana ning lõimumise- ja kultuurikeskusena.
"Narva kolledž on mõnes mõttes nagu punane telefon, kes ühelt poolt vahendab siis riigi mõtteid kohalikule elamikkonnale, ja vastupidi, tõlgendab kohalikele seda, mida riik siis tegelikult öelda tahtis. Aga see tegevus on võtmas võib-olla mõnevõrra liiga suurt osa meie enda ajast ja energiast, aga kõik ju ootavad meilt seda, et me teeksime seda," rääkis Narva kolledži õppedirektor Mai-Liis Palginõmm.
Pärnu kolledžis on tudengite hulk vähenenud pea poole võrra. Rahaliselt tähendab see umbes 700 000 euro kaotust aastas.
"Meil on niiviisi nina vee peal, aga kui nüüd väike tormikene tuleb, et siis läheb raskeks. Aga kõrgkool, regionaalkõrgkool on üks parimaid regionaalpoliitika vahendeid ja see on just selleks, et seda teadmist maailmast kohale tuua, seda siin ümber tõlkida, seletada, rääkida, see roll on siiamaani Eestis suhteliselt veel vähe välja mängitud," selgitas Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa.
Narva kolledž vajaks täiendavalt umbes poolt miljonit eurot aastas. Pärnu kolledž kaks korda vähem. Samas riigi poolt vaadatuna võiksid ka kolledžid raha küsides oma tegevusi täpsustada.
"Tuleb väga selgelt ühiskonnas läbi arutada, mida me nendelt kolledžitelt ootame. Kas me ootame statsionaarseid üliõpilasi, mida ei jagu hästi Tallinnasse, Tartussegi? Ootame me täienduskoolitust, ootame me osalust kohaliku ettevõtluse ja elu edendamiseks? Ja kahjuks ei ole Tartu Ülikooli Narva kolledžil ka arengukava. Arengukava lõppes aastal 2015. Nii et aidata saab ainult seda organisatsiooni, mis ennast ise aitab," märkis siseminister Katri Raik, kes oli ise varem Narva kolledži direktoriks.
Tartu Ülikool on riigilt kolledžite regionaalseks tegevuseks lisaraha palunud, kuid praegu pole selge, kas raha tuleb hariduse või mõne muu valdkonna arvelt.
Toimetaja: Laur Viirand