Erik Gamzejev: on aeg Ida-Virumaale osaks saanud tähelepanu realiseerida ({{commentsTotal}})

Foto: Põhjarannik

Lõppenud aasta tõi Ida-Virumaa ja selle suurima linna Narva ülejäänud Eesti inimeste teadvusesse tugevamini kui kunagi varem. Nüüd on põhjust küsida, kuidas seda erakordset tähelepanu piirkonna arengusse pöörata, märgib Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Maakonnaleht Põhjarannik valis ülejäänud Eesti tormilise huvi tõusu Ida-Virumaa vastu aasta sündmuseks. Narva esiletõusu pidasid oluliseks sündmuseks ka mitmed üleriigilised meediakanalid ning teiste hulgas ka Mihhail Lotman Postimehe aastalõpuintervjuus. Tema nimetas toimunut Narva taaseestistamiseks.

Ida-Virumaa positiivne pildile toomine on võrreldav talgutega, kus oma osa andsid paljud: Narva kultuuripealinnaks vedamisega seotud inimesed; üle-eestilist tähelepanu pälvinud kultuuri- ja spordiüritused; lisaks veel kümned väiksemad sündmused. Suuremat huvi Ida-Virumaa vastu tekitas (ja tekitab loodetavasti edaspidi regulaarselt) ka aasta lõpus uksed avanud Vaba Lava Narva teatrikeskus.

President Kersti Kaljulaid ütles mullu augustis oma Ida-Virumaa tööperioodi alguses, et tuli andma tiivustavat ja toetavat müksu piirkonna aktiivsetele inimestele, kes tegutsevad selle kandi parema käekäigu nimel. Tegelikult kujunes sellest välja midagi märksa enamat. Tema nelja töönädalat Ida-Virumaal saab mõne sõnaga kokku võttes nimetada "Ida-Virumaa suureks turundustööks".

Samas toimis see paralleelselt ka vastupidisel suunal – paljude idavirulaste jaoks sai presidendiga toimunud arvukate kohtumiste käigus emotsionaalselt lähedasemaks ka ülejäänud Eesti.

Ida-Viru vastu on senisest tõsisemat huvi hakanud tundma ka erakonnad. Eelseisvatel riigikogu valimistel kandideerivad selles ringkonnas kaks praeguse valitsuse ministrit (siseminister Katri Raik ja keskkonnaminister Siim Kiisler) ja europarlamendi saadik (Yana Toom). Mitme ministeeriumi ja riigiasutuse 150 ametnikku olid augustis kaks nädalat Ida-Virumaal välitöödel, et saada vahetut tunnetust elust Ida-Virumaal. Ametnike põhiline järeldus oli küllaltki triviaalne: maakond vajab arenguks riigilt senisest märksa rohkem raha. 

See kõik on vahva. Aga eriline tähelepanu ühe piirkonna vastu ei kesta lõputult. Milline on selle selle tuntav tulemus ja kuidas suudab Ida-Virumaa ise talle osaks saanud ebatavaliselt suure tähelepanu pöörata soodsaks pärituuleks, mis aitaks kiiremini piirkonna elujärge parandada?

Kümme aastat ja miljard eurot

Positiivne tähelepanu ei loo iseenesest juurde töökohti, ei tõsta palkasid ega lahenda kuhjunud sotsiaalprobleeme. See loob muutusteks hea ja vajaliku tausta. See, kuidas soodsat õhustikku ära kasutada, sõltub paljuski Ida-Viru omavalitsusjuhtidest ja sellest, kas nad on probleemide sisulisel lahendamisel koostööaltid või keskenduvad eelkõige vaid oma võimu hoidmisele ning mitmes suuremas linnas juba paarkümmend aastat valitsenud jaga ja valitse -stiili süvendamisele..   

Narva volikogust pole viimastel kuudel selles osas häid uudiseid tulnud. Piinlik venitamine punamõrtsukalike tänavanimede muutmisega on veel eelkõige märgilise tähendusega, kuid kultuuripealinna taotluse koostamise eelarve kärpimisel võivad olla tagajärjed, mis võivad nullida kõik selles suunas seni tehtu. Kuidas läinud aastal esile tõusnud positiivsed ootused tegelikkuses ellu õnnestub viia, sõltubki suuresti sellest, millist joont asub hoidma läinud suvel Keskerakonnast lahku löönud Narva võim. 

Vaba Lava teatrimaja rajamine Narva on oluline sündmus, ent selle reaalset mõju ja elujõudu ei määra ühekordsed projektid, vaid regulaarne tegevus. Sellekski on vaja sisulist koostööd kohaliku omavalitsusega. Paljude toredate algatustega ongi kõik kena sinnamaani, kuni kerkib küsimus, kes maksab kinni jooksvad kulud. Narva volikogu pole ettepanekule katta töötajate palgakulud rohelist tuld näidanud.

Virumaal tegutsevad ülikoolide kolledžid on olnud edulood, kuid nendegi puhul ootavad ülikoolid riigilt üha selgemalt täiendavat rahastamist. Alanud aasta peaks selgust tooma ka Indrek Neivelt idee suhtes rajada Narva väga kõrgel rahvusvahelisel tasemel  IT-kolledž. Kas riik hakkab  seda Ida-Virumaa arengut positiivselt mõjutavat suurt ja kallist plaani ellu viima või panustab hoopis olemasolevate kolledžite tugevdamisse? Või ei tee kumbagi?

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo rääkis Põhjarannikule antud intervjuus, et Eesti riigil oleks aeg teha vähemalt kümne aasta pikkune strateegiline plaan Virumaa toetamiseks ja väljaarendamiseks ning selle elluviimiseks peaks olema suurusjärgus miljard eurot. Kolme-nelja miljoni euro kaupa aastas jupitamist, nagu on kavandatud kaks aastat koostatud valitsuse Ida-Viru programmis, nimetas Aaviksoo inimeste narrimiseks.

Ida-Virumaa on võitnud ülejäänu Eesti positiivse tähelepanu. Nüüd ei tohiks lasta käest soodsat aega teha maakonna arengut mõjutavaid suuri otsuseid. Seda nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: