Endise NATO asepeasekretäri Alexander Vershbow' sõnul on nii allianss kui ka USA astunud viimastel aastatel märkimisväärseid samme Venemaa heidutamiseks, kuid arenguruumi on veel piisavalt. Koos endise NATO Euroopa vägede juhi Philip Breedlove'iga kirjutatud uuringus rõhutab ta, kui oluline on, et sõjaolukorras jõuaksid liitlaste väed kiiresti kohale, vahendas "Välisilm".

Balti riikides ja Poolas asuvatel NATO ja USA vägedel on küll sõja pidamise võimekus, kuid neil puudub omavahel kooskõlastatud terviklik lahinguplaan. Seega võib Venemaa äkkrünnakuga kiiresti kindlustada positsioone enne, kui liitlaste lisajõud saabuvad,

"NATO üritab vähemalt osa sellest probleemist lahendada algatusega "Neli 30", mida tutvustati tippkohtumisel ja millega soovitakse kindlustada, et rohkem liitlaste pataljone ja brigaade suudetakse vajalikku kohta saata 30 päevaga või vähem ja ma arvan, et parem oleks, kui seda saaks teha 15 või isegi 10 päevaga," selgitas Vershbow.

Vägede kiire liigutamise ettevalmistamine võtab Vershbow' sõnul aega mitu aastat ja siin on oluline ka Euroopa Liidu ja NATO koostöö. Euroopa Liit saab aidata seadusandlusega ja anda raha taristuprojektidele, mis muudaksid vägede liigutamise lihtsamaks. Samuti saaks senisest veelgi enam panustada USA ja suurendada oma kohalolekut Euroopas. Eriti võiks see Vershbow' hinnangul juhtuda Poolas, mis mängib olulist rolli ka Balti riikide kaitsmises.

Möödunud sügisel pakkus Poola president Andrzej Duda USA ametivennale Donald Trumpile, et nad võiksid ise panustada kaks miljardit dollarit USA alalise baasi loomiseks. Vershbow' sõnul ei ole USA veel valmis Poola ettepanekut vastu võtma.

"Meil on alalised baasid Saksamaal ja Itaalias, aga need on olnud seal juba Külma sõja ajast ja nende tegevuses hoidmine ei ole eriti kallis. Sellise baasi ehitamine nullist on aga väga kallis. Samuti on ka strateegilisi põhjusi, miks ei tasu olulist sõjalist võimekust luua ühte kohta ja hoida pigem hajutatud kohalolekut, mis meil on Poolas praegu," põhjendas ta.

Vershbow' sõnul võiks USA aga lisada alalisi vägesid juurde Saksamaale. Seejärel saaks nendest vägedest regulaarselt osaleda õppustel Poolas ja igas Balti riigis üks pataljon USA jalaväelasi. Lisaks võiks USA saata Poola keskmaa õhukaitsesüsteeme. Õhutõrjevõimekust peaks Vershbow' hinnangul suurendama ka Balti riikides, aga seal võiksid pigem olla liitlaste roteeruvad üksused.

"See võiks olla vähemalt vahepealne lahendus, aga aja jooksul saaksid Balti riigid minu arvates investeerida piirkondlikku võimekusse, kui nad teeksid koostööd. Võib-olla saaks Euroopa heidutuse initsiatiiv sellist piirkondlikku programmi rahaliselt toetada," arvas ta.

Vershbow' hinnangul peaksid Balti riigid tegema rohkem koostööd ka merekaitse parandamiseks. Samas võiksid nii NATO kui ka USA eraldi oma kohalolekut Läänemerel suurendada. "Me soovitame oma uuringus, et USA looks mereväe hävitaja kodubaasi Taani ja tekitaks mingisuguse mereväe kohaloleku Poola Gdynia sadamasse, aga sarnaseid asju võiks teha ka mujal selles piirkonnas."

Vershbow' sõnul on suurem mure riikidega, kes veel ei ole NATO liikmed nagu Gruusia ja Ukraina. Vershbow' arvates tõmbasid Kertši väina sündmused uuesti maailma tähelepanu Ukrainale, kuid Euroopa ja USA vastus ei ole olnud piisav Venemaa karistamiseks.

"Me peame kehtestama rohkem sanktsioone. Me peame minu arvates Ukrainat rohkem sõjaliselt abistama. Kui me nende eest ei võitle, siis nad peaksid vähemalt suutma ennast kaitsta, aga sõjalise abi peamine eesmärk on ikkagi heidutus. Kui nad suudavad Venemaa agressiooni vastu võidelda ja karmilt öeldes panna venelased maksma varustuse ja sõdurite elude kaotamisega, siis ma arvan nad mõtlevad enne, kui asuvad Ukrainas uuele rünnakule," rõhutas ta.