Stoltenberg ärgitab Saksamaad täitma NATO-s kaitsekulutuste lubadust

Saksamaa peab austama lubadust tõsta kaitsekulutuste osakaal 2 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP), ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval ajal, mil sisepingetest vaevatud NATO valmistub tähistama oma 70. aastapäeva.
NATO välisministrid kohtuvad sel nädalal Washingtonis eesmärgiga tähistada alliansi 1949. aasta aluslepingu 70. aastapäeva. Kohtumist varjutavad aga USA etteheited Euroopa riikide sõjaliste kulutuste tagasihoidlikkuse asjus.
USA president Donald Trump on korduvalt süüdistanud oma NATO liitlasi -- eriti majanduslikult heal järjel Saksamaad -- USA sõjalise jõu peal liugu laskmises ning on väidetavalt ähvardanud "minna oma teed", kui Euroopa riigid oma kulutusi ei suurenda.
Kõik NATO riigid nõustusid 2014. aastal suurendama 2024. aastaks kaitsekulutuste osakaalu SKP-st 2 protsendile.
Berliin aga teatas märtsis, et tema kaitsekulutuste osakaal eelseisvatel aastatel hoopis langeb: 2020. aastal 1,37 protsendile ning 2023. aastal 1,25 protsendile.
Uudis ajas Washingtoni marru ning Stoltenberg rõhutas, et Berliin peab 2014. aastal lubatust kinni pidama.
"Ootan, et Saksamaa täidab lubaduse, mis Saksamaa tegi koos kõikide teiste NATO liitlastega," ütles Stoltenberg ajakirjanikele.
"Ootan neilt kulutamislubaduste täitmist ning nad on esitanud NATO-le riikliku plaani, kus nad visandavad selle, kuidas Saksamaa suurendab reaalkulutusi aastakümne jooksul 80 protsenti."
Stoltenbergi sõnul on ühtlasi määravalt tähtis, et Saksamaa kulutaks oma "võimete sihtide" saavutamiseks kaitsele piisavalt. NATO on seadnud need sihid igale liitlasriigile eesmärgiga tagada, et alliansil on võimalike ohtudega tegelemiseks piisavalt sõdureid ja varustust.
2018. aastal täitis kahe protsendi eesmärki alliansi 29 liikmesriigist seitse - USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola, Eesti, Läti ja Leedu.
Stoltenberg, kelle ametiaega peasekretärina pikendati eelmisel nädalal kahe aasta võrra 2022. aastani, rõhutab, et kuigi Trump on oma sõnades karm, siis on USA pühendunud NATO-le täielikult ning suurendab Euroopas oma sõdurite ja vahendite hulka.
Märgina NATO soovist hoida USA liidus kordas Stoltenberg alliansi plaani investeerida USA üksuste toetuseks Poolas asuvasse rajatisse rohkem kui 260 miljonit dollarit (232 miljonit eurot).
Hoiustamis- ja hooldusrajatis lubab "eelpaigutada" varustust. See on osa NATO plaanist tugevdada oma võimet seista vastu Venemaast lähtuvale ohule.
Stoltenberg: NATO on erimeelsustest hoolimata tugev
Stoltenberg kinnitas, et allianss on erimeelsustest hoolimata suutnud koonduda põhiülesannete ümber.
Stoltenberg tunnistas esmaspäeval, et liitlaste vahel on erimeelsusi kaubandusküsimustes, kliimamuutuste ja Iraani tuumaleppe osas, kuid sellest hoolimata on NATO liikmed ühtsed vajaduses üksteist kaitsta.
"NATO tugevus seisneb sellest, et hoolimata neist erimeelsustest oleme alati suutnud ühineda peamise ümber: üksteist kaitsta," ütles peasekretär.
Stoltenberg kohtub teisipäeval Washingtonis USA presidendi Donald Trumpiga ja peab kõne kongressis. Neljapäeval tähistavad alliansi välisministrid NATO Washingtoni lepingu allkirjastamise 70. aastapäeva.
Stoltenberg: NATO välisministrid arutavad edasisi INF-iga seotud samme
NATO välisministrid arutavad Washingtoni kohtumisel edasisi keskmaa tuumajõudude lepinguga (INF) seotud samme, ütles Stoltenberg esmaspäeval Brüsselis ajakirjanikele.
Ta märkis, et neljapäeval, 4. aprillil algab kohtumine just NATO-Vene suhete aruteluga.
"Venemaa jätkab raketti SSC-8 (raketisüsteem 9М729) arendades ja laiali paigutades INF-i rikkumist," ütles ta.
"Venemaa eirab endiselt meie üleskutseid naasta INF-ist kinnipidamise juurde ja aega jääb üha vähemaks. Seepärast arutame NATO edasisi samme," lisas peasekretär.
Stoltenberg arvestab sellega, et välisministrid kutsuvad Washingtoni kohtumisel Venemaad üles naasma lepingu täitmise juurde. Seejuures märkis ta, et NATO peab valmistuma INF-i toimimise lõpuks ja täiendavate Vene rakettide ilmumiseks Euroopasse.
"Ootan, et ministrid annavad kohtumisel selgelt teada, et Venemaa peab naasma lepingu täitmise juurde. Kuid samal ajal ma ootan, et ministrid annavad selgelt mõista, et NATO peab valmistuma eluks ilma selle lepinguta ja suurema Vene rakettide hulgaga Euroopas," lisas Stoltenberg.
Tema sõnutsi saab NATO INF-i toimimise lõppemisega seonduv tegevus olema "koordineeritud ja kaalutletud". Ta kinnitas taas, et NATO-l ei ole plaani paigutada Euroopasse täiendavaid maismaa tuumarakette.
Stoltenberg osutas, et INF mängib Euroopa julgeolekus tähtsat osa. Ta meenutas, et kui Venemaa ei muuda oma suhtumist, lahkub USA 2019. aasta augustis lepingust lõplikult, aga Venemaal "on ikka veel aega", et naasta lepingu täitmise juurde.
Washington: NATO riigid kaaluvad kohaloleku suurendamist Mustal merel
NATO liikmesriigid kaaluvad kaitsevõimaluste suurendamist Musta mere piirkonnas, ütles esmaspäeval USA alaline esindaja alliansis Kay Bailey Hutchison.
"Vaieldamatult on üks osa pingutustest meie kaitsevõime suurendamise kaalumine Musta mere piirkonnas. Ja selle põhjuseks on Venemaa agressioon Ukraina vastu. Nad (Venemaa) jätkavad katseid kõigutada Ukraina olukorda, militariseerivad Ukrainale kuuluvat Krimmi," vastas Bailey Hutchison videokonverentsil Interfaxi küsimusele, millised meetemeid võivad NATO välisministrid sel nädalal Washingtonis toimuval konverentsil otsustada kasutusele võtta.
"Me kaalume võimalusi, mida saame veel kogu Musta mere piirkonnas teha. Me kogume aktiivsemalt luureteavet, sinna viiakse rohkem NATO riikide laevu ja lisaks on veel sanktsioonid, mis juba kehtestati neile, kes osalesid (Ukraina) meremeeste vangistamises Kertši väinas," märkis USA diplomaat.
Ta kordas taas üleskutset vabastada Ukraina meremehed, kes 2018. aasta novembris Kertši väinas kinni võeti, nimetades Venemaa käitumist nimetatud vahejuhtumis vastuvõetamatuks.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS