Saar ütles, et võttes aluseks sisemajanduse kogutoodangut (SKT) ühe inimese kohta, on selgelt näha, kuidas Eesti on sisuliselt muutunud kaheks regiooniks.

"Kui vaatame Suur-Tallinna, siis siin toodetakse 109 protsenti SKT-st võrreldes Euroopa keskmisega, ülejäänud Eestis on see keskmine vaid 55 protsenti ehk kahekordne vahe," tõi ta välja.

Kontekstis, kus hakatakse tegema plaane ülejärgmiseks perioodiks, on Saare hinnangul põhjust küsida, kas me ei peaks tegema ettepanekut Eestit EL-i ülejärgmisel finantsperioodil kahe regioonina käsitleda ja kas Eestil oleks sellest midagi võita.

"Meil oli selle üle põhjalik arutelu, mis pärineb juba eelmisest aastast. Ka eelmisel kabinetinõupidamisel arutasime seda. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on, et me peaksime selle taotluse esitama ja tulevaste aastate jooksul seda taotlust korrigeerima, kui selgub, et seal on mingid asjaolud, mis meile ütlevad, et see polegi tegelikult kasulik," lausus ta.

Kultuuriministri sõnul koalitsioonis siiski selles küsimuses konsensust ei tekkinud ja jõuti kompromissini, et seda taotlust ei saa esitada, sest seda peaks tegema 1. veebruariks.

"Küll aga saame alustada konsultatsioone Euroopa Komisjoniga ja nende sihtrühmadega, keda Euroopa raha jaotamine Eestis puudutab, ning siis juba mõjuanalüüsiga rahandusministri eestvedamisel selle aasta jooksul tuleb valitsuskabinetis selle juurde tagasi tulla, et hinnata, kas Eestil oleks põhjust /.../ selle taotlusega edasi minna," ütles Saar.

Idee Eesti suuremate eurotoetuste nimel Eesti kaheks regiooniks jagada kerkis päevakorrale eelmise aasta alguses, kuna Eesti keskmine SKT inimese kohta ületab enne järgmise eelarveperioodi (2021-2028) algust 75 protsenti EL-i keskmisest, mis tähendab, et toetussummad vähenevad.