Eesti kaheks regiooniks jagamise idee ei idane ega mädane ({{commentsTotal}})

Võru, kus valitsus ideed arutas, jääks samuti piirkonda, mida suuremate eurotoetustega aidata soovitakse.
Võru, kus valitsus ideed arutas, jääks samuti piirkonda, mida suuremate eurotoetustega aidata soovitakse. Autor/allikas: Mirjam Nutov/ERR

Veebruari keskpaigas õhku visatud idee jagada Eesti suuremate eurotoetuste nimel kaheks fiskaalseks regiooniks sureb ilmselt loomulikku surma, sest rahandusministeerium ideed ei toeta. Kui EL-ile selline erandlik ettepanek tehtaks, vajaks see valitsuse otsust, ent argumente selleks napib, ehkki poliitilist toetust valitsuses jagub.

Kuigi valitsus on teatanud, et kaalub võimalust käsitleda Eestit kahe piirkonnana, et saada Euroopa Liidu struktuurifondidest järgmisel seitsmeaastasel eelarveperioodil regionaalarenguks rohkem raha, on rahandusministeeriumi ametnikud selgitanud neile nüüdseks, et selle taotluse esitamisega on hiljaks jäädud ning edasine lobi sel suunal oleks väheviljakas. Kas lobiga tasub jätkata, peaks selguma juunikuuks, seni on idee pausil.

Eesti kaheks regiooniks jagamine tähendaks idee järgi paremini arenenud ning rikkama Tallinna ja Harjumaa eraldamist ülejäänud Eestist, et tagada kõrgemad regionaalarengu toetused; Harjumaa aga peaks edasistest eurotoetustest suu suuresti puhtaks pühkima.

Mõte sündis sellest, et kuna Eesti keskmine sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ületab enne järgmise eelarveperioodi (2021-2028) algust 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, tähendab see toetussummade vähenemist.

Rahandusministeerium selgitas juba veebruaris avalikkusele, et mõttel pole jumet ning sellega ollakse hiljaks jäädud. Sama seisukoha esitasid ministeeriumi ametnikud ka kaks nädalat tagasi Võrus Kubijal väljasõiduistungit pidanud valitsusliikmetele. Valitsus kuulas seisukoha ära, ent ei otsustanud veel midagi. Vahepeal on teema pausil olnud.

Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt ei lase EL-i formaalsed reeglid Eestit eraldi regioonideks jaotada.

"Praeguste reeglite kohaselt ei ole võimalik Eestit kaheks piirkonnaks jagada, sest ühes piirkonnas peab olema vähemalt 800 000 elanikku ja sel juhul tuleks taotleda kaht erandit, mille saamiseks argumente napib," kommenteeris ministeeriumi avalike suhete spetsialist Ott Heinapuu.

Uuele eelarveperioodile mõju puuduks

„Selleks, et Eestit käsitletaks EL-i 2021. aastal algaval eelarveperioodi eurotoetuse arvutamisel kahe piirkonnana, oleks tulnud Eurostatile taotlus esitada 2013. aastal. Kui nüüd alustada Eesti kaheks piirkonnaks jagamise taotlemist, ei mõjutaks see 2021. aastal algava uue Euroopa Liidu eelarveperioodi struktuurivahendite jaotust," selgitas Heinapuu.

See tähendab, et aastail 2021-2028, mil kestab järgmine eelarveperiood, vaatleksid EL-i eelarvekoostajad Eestit ikka ühtse piirkonnana. Sealt edasi oleks aga otsus küsitav, leiab ministeerium.

"Kaheks piirkonnaks jagatud Eestis vähendaksime 2028. aastal algaval ülejärgmisel EL-i eelarveperioodil kunstlikult iseenda võimalusi toetada olulisi investeeringuid Harjumaal ja piiratud on Eesti valitsuse õigus otsustada kogu riigi ulatuses, miks ja millises suuruses toetusraha ning millisesse piirkonda suunata. Samuti oleks keerulisem teha suuri üleriigilisi struktuurseid reforme ning raskendatud oleks tervishoiu, tööhõive, ülikoolide, ettevõtluse, teaduse ja innovatsiooni valdkonna toetamine pealinna piirkonnas," loetles Heinapuu otsusest tulenevaid puudusi.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei piira ka praegune Eesti statistiline käsitlus ühe piirkonnana valitsuse otsustusõigust teha reforme või muid otsuseid, mis edendavad elu Eesti eri piirkondades, sealhulgas väljaspool Harjumaad.

Kõva: rahandusminister valitsusega ei arutanud

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Võru-, Valga- ja Põlvamaa piirkonnast riigikokku valitud fraktsiooni esimees Kalvi Kõva leiab, et ideed regionaalsest jaotusest tuleb edasi ajada.

"Kuigi need otsused on tehtud 2013. aastal rahandusministri poolt, tahame meie, et seda teemat valitsuses arutataks. On juba arutatud ja kokku lepitud, et maikuus, kui me Euroopale anname oma selged seisukohad nendes küsimusetes, siis kindlasti veel arutaksime. Rahandusministeeriumi ülesanne on vaagida mõlemad variandid läbi," vahendas Kõva sotside ja valitsuse seisukohta.

2013. aastal, mil otsus rahandusministeeriumi tasandil, valitsust kõrvale jättes tehti, hoidis rahandusministri portfelli Jürgen Ligi. Kõva ei mõista, miks minister seda küsimust valitsusse ei toonud.

"See ei olnud valitsusesl arutusel – selles kogu kurioosum ongi, et toona see otsus tehti rahandusministeeriumis. Meie arvates see on Eesti arengut niivõrd palju mõjutav otsus, et seda peaks valitsus arutamata. See on valitsuse otsus," rõhutas Kõva.

Teda ei heiduta ka mõte, et järgmist perioodi otsus ei mõjutaks.

"Meie näeme neid plusse Eestis kaheks jagamisel. Euroopa koridorides arutades võivad tulla ka miinuskohad, aga spetsialistid peavadki analüüsima ja oma arvamuse andma," ütles Kõva. "Meie arvates on siin läbirääkimisteks ruumi küll. Ei saa nii kergekäeliselt võimalusele Eesti kaheks jagada käega lüüa, see annaks Eestile reginaalselt palju."

Toetuste kogusumma ei pruugi väheneda

Summa summarum ei pruugi isegi Eestile eraldatavad toetussummad järgmisel perioodil väheneda, sest mitmed toetused tulevad Eestile määratud struktuurivahendite eelarve väliselt, näiteks Rail Baltic ja põllumajanduse otsetoetused, mida Euroopa-üleselt ühtlustama on asutud.

Euroopa Komisjoni üldised eelarveettepanekud tulevad kahes jaoks, maikuu algul ja juuni algul. Alles siis pruugib valitsus Eesti regionaalse käsitluse juurde tagasi tulla.

Liikmesriigid kujundavad suvel oma seisukoha ning sellele järgnevad eelarveläbirääkimised võivad kesta üle aasta. Teisisõnu: uue eelarveperioodi summad ja prioriteedid võib heaks kiita juba Euroopa Parlamendi uus koosseis, samuti on Eesti selleks ajaks tõenäoliselt uue riigikogu koosseisu saanud.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: