Māris Kučinskise valitsus algatas palju vajalikke reforme, kuid valimistel jäi rahva tagasipeegeldus häälte näol napimaks kui loodetud. Kućinskis selgitas seda sellega, et väga ruttu pole reformide tulemust tunda ja ta ei kahetse ühtki oma otsust, vahendas "Välisilm".

Nüüd on Kućinskis oma Roheliste ja Talurahva Liiduga opositsioonis, sest üks uutest tulijatest - Uus Konservatiivne Partei - nõudis seda järjekindlalt.

Läti uueks peaministriks tõusis Salatsi liivlaste juurtega, kuid USA-s sündinud ja seal lingvistikadoktoriks saanud Krišjānis Kariņš.

"Ühed on need, keda kutsutakse revolutsionäärideks. Teha kõik ümber, kardinaalselt muuta, olgu siis tervishoius või hariduses; öelda, et kõik on olnud halb ja pöörame kõik pea peale ja teeme kõike teisiti - selline pole ei minu ega meie kõigi eesmärk. Mina ja mu kolleegid pole revolutsionäärid. Me oleme evolutsionäärid, kui ühe sõnaga kokku võtta," rääkis Kariņš.

Kariņš esindab seimis kõige vähem kohti saanud parteiühendust Uus Ühtsus. Kui populaarne ta ise rahva seas olnuks, jääb teadmata, sest ta eelistas seimi kandideerimisele tööd europarlamendis.

Valitsuse moodustamiseks kulus Lätis rekordaeg ja kaks peaministri kandidaati - konservatiivide juht Jānis Bordāns ja populistlikku parteid Kellele Kuulub Riik esindav Aldis Gobzems - kukkusid enne Kariņšit läbi. Kariņši hea läbirääkimisoskus ja kõigi suured kompromissid viisid lõpuks viie nimekirja liiduni.

"Parteide programmide vahel olid ja on ka praegu üsna suured erinevused. Kolme kuud oli vaja selleks, et erakonnad saaks aru, mida nad oma kogutud häältega saavad teha ja mida mitte. Ambitsioonid valimistulemuste selgumise järel olid mõnelgi parteil ju sellised, et suudame üksi oma 16 või 13 häälega juhtida riiki. Oli vaja aega mõistmaks, et tuleb teha koostööd," kommenteeris Arengu Heaks/Poolt! liige, keskkonna- ja regionaalminister Juris Pūce.

ERR-i ajakirjanik Ragnar Kond tõdes, et valitsusdeklaratsiooni lugedes jääb mulje, et valitsusel on küll eesmärgid paigas, kuid täpne tegevuskava, kuidas neid täita, ootab alles väljatöötamist. "Arvestades, milline on praegu valitsuse toetus või õhkkond seimis tervikuna, tundub, et parlamendis seisavad suured debatid paljudel teemadel alles ees," lisas Kond.

Teine haldusreform on teema, millega uus valitsus lisaks alanud aasta eelarve koostamisele esmalt tegeleb.

"Räägime omavalitsuste arvu vähendamisest kaks korda või enamgi. Nii võiks Lätti alles jääda 40-50 omavalitsust. Täpsemalt sõltub see ekspertide arvamusest. /.../ Valitsuse koostööleppes kiitsime teise tasandi juhtimisvajaduse heaks, kuid see sõltub ülesandeist, mida täitma hakatakse," selgitas Pūce.

Palju aega pole ka Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise ekspertkomitee Moneyval ettekirjutuste täitmiseks. Valitsuse hinnangul võiks võim suurte sadamate üle minna riigile. Ja Läti saab nüüd äriasjade ja korruptsioonijuhtumitega tegelevad kohtud.

"Loodame tõsta kohtupidamise professionaalsust. Siin on palju probleeme - nii tehnilisi kui ka juriidilisi -, mida oleme valmis lahendama," ütles Uue Konservatiivse Partei juht, justiitsminister Jānis Bordāns.

Lätis elavate brittide jaoks püütakse pehmendada Brexiti mõju ja loodetakse, et samamoodi toimib Suurbritannia seal elavate lätlaste suhtes. Läti senine välispoliitiline kurss jätkub, kuid Kariņši tausta arvestades suurtest välispoliitilistest algatustest pole seni juttu olnud.

"Lätis tuleb parandada demograafilist olukorda. Eelkõige peame jõudma selleni, et meie rahvaarv enam ei väheneks," märkis Kariņš.

Läti saanuks uue valitsuse varem, kui Kellele Kuulub Riik poleks nii palju veiderdanud ja nende kaks liidrit - Aldis Gobzems ja Artuss Kaimiņš - poleks omavahel tülis. Gobzems süüdistab Kaimiņšit partei hämarates rahaasjades. Kellele Kuulub Riik fraktsioon ei saa seetõttu tööd teha ja 16 saadikust viis Kariņši valitsust ei toeta.

"Täna hääletame kaotajate valitsuse poolt! Hääletame valitsuse poolt, mida juhib partei, kes kaotas valimised," on öelnud Gobzems.

Segadust on rohkemgi. Seimi riikliku julgeoleku komisjon ei saa töötada, sest enamikul selle liikmeist pole riigisaladuse luba ning prokratuur taotleb saadikupuutumatuse äravõtmist kaitse-, sise- ja korruptsioonitõrje komisjoni juhilt Juris Jurašsilt, kes mõne aasta eest korruptsioonitõrjebüroos töötades olevat rikkunud seadust, kui teatas avalikkusele, et Läti Raudtee endise juhi Uģis Magonise ja Eesti ettevõtja Oleg Ossinovski kriminaalasjaga seoses pakuti talle altkäemaksu.

Opositsiooni jäetud Vene mõjuga Koosmeel ei ennusta uuele valitsusele pikka iga.

"Teil saab olema lubaduste mittetäitjate, valijate petjate ja ühiskonna lõhestajate valitsus. Teie valitsuse koostööleppes pole võimalik leida vähemalt 99 protsenti valimiseelsetest konkreetsetest lubadustest," kommenteeris Koosmeele liige Vjačeslavs Dombrovskis.

On ka teemasid, milles kokku leppida ei suudetud. Nii näiteks ei anta kõigile Lätis sündinud mittekodanike lastele endiselt automaatselt Läti kodakondsust.

LETA ajakirjanik: Krišjānis Kariņšil on Läti esindamisel mitu eelist

Uudisteagentuuri LETA ajakirjanik Alina Lastovska rääkis "Välisilmale", et Läti uuel valitsusel tuleb palju küsimusi lahendada. Alustama peab valitsus tänavuse aasta eelarvest.

"Valimisaastal ei pidanud eelmine valitsus eelarvet heaks kiitma. See ülesanne jäi uuele valitsuskabinetile. /.../ Meil on sellisteks puhkudeks reeglid. Hetkel kulutame 1/12 eelmise aasta eelarvest. On mõned erandid, aga selle aasta eelarveseadust ei ole vastu võetud," rääkis ta.

Lastovska tõi välja, et kuna valitsuskoalitsioonis on viis parteid, siis üritavad nad kõiges kompromisse saavutada.

"Mõned parteid on varemgi valitsuses olnud, aga on ka uued parteid uute ministritega. Koalitsioonis on üks partei, kes rääkis enne valimisi suurtest muutustest. Nüüd sõltub sellest, kas nad suudavad muutustes kokku leppida või jätkavad samamoodi. Nad üritavad kõiges kompromisse saavutada," selgitas ajakirjanik.

Krišjānis Kariņš on sündinud USA-s ning ta on olnud Euroopa Parlamendi liige. Lastovska hinnangul on Kariņšil seetõttu Läti esindamisel mitu eelist.

"Ta on ka väga kogenud Euroopa Parlamendi liige, mis on tema suureks eeliseks. Ka välisminister on tema parteikaaslane nii, et ta ei too teistsugust välispoliitikat. Aga ta on hea läbirääkija ja tal on Läti esindamisel mitmeid eeliseid," ütles Lastovska.