Roy Strider veab siseministeeriumiga vägikaigast kodanikunimest vabanemiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1548415980000 | amCalendar}}
Roy Strideri valimisreklaam.
Roy Strideri valimisreklaam. Autor/allikas: Eesti Meedia/Scanpix

Riigikogu valimistel kandideeriv muusik, kirjanik ja aktivist Roy Strider on silmitsi probleemiga - kuidas saada hääli, kui sinu kodanikunime keegi ei tea?

Ta on soovinud oma kodanikunime Raul Sillastet juba aastaid muutagi Roy Strideriks, kuid seni tulutult.

"See on olnud väga pikaajaline protsess. Alustasin sellega 2011. või 2012. aastal," rääkis Strider ERR-ile.

"Nimeseadus on meil väga konservatiivne. Ongi umbes nii, et inimene võib võtta ainult eesti nime, näiteks Jüri Kask. Minul ei ole sellest Jüri Kasest palju tolku, sest ühiskond tunneb mind Roy Striderina. Olen seda isikunime kasutanud juba 30 aastat," selgitas ta.

Nimemuutmisest keeldunud siseministeeriumil on Strideri väitel olnud põhjendusi erinevaid, aga peamine selgitus on see, et perekonnanimi ei tohiks alata kolme kaashäälikuga.

Strider seevastu ütleb, et sellist kitsendust tema nimeseadusest välja ei loe. "Ütleme nii, et nemad on seda seadust nii tõlgendanud, kuid must valgel seda kirjas küll ei ole."

3. märtsi valimised lähevad olukorras, kus Haabersti, Põhja-Tallinna ning Kristiine valimisringkonna nimekirjas on sotsiaaldemokraatide nimekirjas Raul Sillaste ehk nimi, mis ei ütle potentsiaalsele valijale tõenäoliselt midagi.

"Ma ei saagi end reklaamida, kuidas ma peaksingi seda saama teha? Mina olen lootusrikas, et siseministeerium varem või hiljem positiivse otsuse teeb. Vastasel korral rikutakse minu põhiseaduslikku õigust," rääkis Strider.

Ta leiab, et põhiseaduslik õigus on saada kandideerida sellena, kellena ühiskond inimest tunneb.

"Minu hinnangul aetakse lihtsalt kiusu. See on tobe ja totter olukord ja minu meelest lihtsalt nõmedus ja absurd. Siseministeerium sunnib mind olema isik, kes ma üldsuse jaoks ei ole," rõhutas muusik.

"Saate ju aru, et kui kandideerib Roy Strider, kes on kirjanik, kolumnist, muusik jne, siis ta tõenäoliselt saab mõned hääled. Aga kui kandideerib keegi tundmatu isik, siis ta saab võib-olla kolm häält. Aga kas see on olnud kandideerimise eesmärk?" küsis ta.

Strider rõhutas, et tegu pole pseudonüümiga, vaid tegelikus kasutuses juurdunud isikunimega.

"Need on kaks erinevat asja. Pseudonüümi eesmärk on hoida nime kandja avalikkuse eest tundmatuses. Näiteks Bert Valter on pseudonüüm ja eesmärk oli selle nimega kas trollida või hoida seda tundmatuses. Aga mina olen ju avalikkusele siiski tuntud isik. Kui ilmub artikkel või annan loengu, siis see olen ju mina. Ma ei kata ju enda nägu kinni ega ürita kuidagi enda identiteeti varjata. Minu avalik tegevus on ju täiesti varjamatult toimunud," selgitas ta erinevust.

Strider on parteitu, kuid kandideerib sotside nimekirjas. See on erakond, mis hoiab siseministri portfelli. Abi pole sellest olnud.

"Nii palju, kui tagasisidet on olnud, siis erakonna poolt mul küll mingit abi ei ole selles küsimuses loota. See on täiesti selge," ütles ta.

Ministeerium: nimi ei vasta eesti keelele

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja ja isikunimekomisjoni esimees Enel Pungas selgitas ERR-ile, et uue nime taotluses hinnatakse esmalt nime muutmise põhjust.

"Käesoleval juhul ei olnud taotlus kehtiva nimeseaduse mõistes põhjendatud. Kui inimene hakkab kasutama nime, mis erineb tema isikut tõendavasse dokumenti kantud nimest, peaks ta ise sellele tähelepanu juhtima. Kui ta seda ei tee, on paratamatus, et tekivad arusaamatused ja segadused," rääkis Pungas Strideri juhtumist.

Teine põhjus keeldumiseks on Pungase sõnul see, et nimeseaduse alusel ei või uus perekonnanimi üldiselt olla eesti keelele mittevastava kirjapildiga.

"Perekonnanimi Strider liigitub võõrkeelseks nimeks, sest nime alguses on kaashäälikuühend "str", mis eesti keele omasõnades sõna alguses ei esine, ning perekonnanime hääldatakse [straider], mis näitab, et tegemist ei ole eesti keele kirjaviisis nimega," selgitas pungas.

"Vastava hinnangu on andnud eesti keele spetsialistid. Selline võõrkeelne nimi oleks võimalik võtta juhul, kui see esineks inimese suguvõsas – olgu siis näiteks esivanemate perekonnanimena," lisas ta.

Siseminister Katri Raik (SDE) ütles ERR-ile, et on põhimõtteliselt selle vaidlusega kursis ja on ka isiklikult Roy Strideriga sel teemal rääkinud.

"Aga see oli nimekomisjoni otsus. Roy Strideril on võimalik teha vaie," oli ta lühike kommentaar.

Pärast artikli avaldamist teatas Strider sotsiaalmeedias, et esitab siseministeeriumile vaide tegelikus kasutuses juurdunud isikunime kasutamiseks ning võitleb edasi õiguse eest olla tema ise.

 

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: