EL-i Nõukogu ja europarlament jõudsid neljapäeval esialgsele kokkuleppele, mis paneb paika vanemapuhkuste miinimumnõuded EL-i liikmesriikides.

Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud info kohaselt sätestab kokkulepe isadele minimaalselt 10-päevase isaduspuhkuse pärast lapse sündi, mida kompenseeritakse haigushüvitisega samas ulatuses. Liikmesriigid, kus vanemahüvitise süsteem on heldem, võivad oma praeguse süsteemi säilitada.

Vanemate õigust vähemalt nelja kuu pikkusele vanemahüvitisele muudetakse aga nii, et kaht kuud sellest ei saa vanemate vahel üle kanda.

"Kuna Eesti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem on võrreldes teiste Euroopa riikidega juba praegu väga helde, siis direktiivi jõustumine olulisi muudatusi kaasa ei too," ütles sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Silvia Peets ERR-ile.

Ta lisas, et direktiivi üks eesmärk on suurendada isade osalust laste kasvatamisel, mistõttu kaks kuud vanemapuhkusest peab olema reserveeritud vaid isadele ja kaks kuud vaid emadele ning tasustatud riigi enda määratud tingimustel.

"Direktiivi vastuvõtmine tähendab Eestile vajadust mõnevõrra pikendada emale ja isale suunatud individuaalset puhkust, mida ei saa teisele vanemale üle kanda," märkis Peets.

Seejuures tuleb arvestada, et direktiivi kohaselt ei pea olema tegemist vanemapuhkuse ja vanemahüvitise maksmise pikendamisega, vaid direktiivi miinimumnõudeid saab täita ka muude vanematele suunatud puhkuseskeemide, näiteks lapsepuhkuse kaudu.

Lisaks näeb direktiiv ette, et kõik kuni kaheksa-aastaste laste töötavad vanemad ja kõik hooldajad saavad õiguse vähendatud ja paindlikeks töötundideks ning paindlikuks töö asukohaks.

Lapsevanemate õigust taotleda paindlikku töökorraldust laiendatakse ka töötavatele hooldajatele, kes saavad ühtlasi õiguse viiepäevaseks puhkuseks aastas, ehkki liikmesriigid võivad kasutada erinevaid perioode ja lisatingimusi.

On terve rida Euroopa riike, kus isapuhkust üldse ei ole või puudub vanemahüvitise skeem.

"Liikmesriikides, kus olid juba üsna helded soodustused ette nähtud mõlemale vanemale, näiteks Eestis, see direktiiv suuri muutusi ei too. Küll aga oli meil väike kartus, et kas see madalamate standarditega direktiiv ei hakka tekitama sotsiaalset diskussiooni ja pressingut, et tuua neid standardeid alla, aga ma usun, et seda ei tule," rääkis Eesti Euroopa Liidu esinduse asejuht Clyde Kull "Aktuaalsele kaamerale".