"Isadel on juba praegu võimalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemahüvitist, kuid Eestis kasutavad isad seda võimalust veel üsna vähe – näiteks mullu vaid üheksa protsenti isadest. Loodetavasti motiveerib pikem isapuhkus ja paindlikum vanemahüvitise süsteem isasid võtma osa vanemapuhkusest, mis omakorda võimaldab vanematel paremini töö- ja puhkeaega kombineerida, hoolduskoormust ühtlasemalt jagada ning peresiseseid suhteid tugevdada," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

"Nii töö tegemise viisid kui ka perede elukorraldus on ajas muutumas, mis eeldab ka vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemilt ajaga kaasas käimist – paindlikkust ning valikuvõimalusi,“ lisas minister.

30-päevane isade täiendav vanemahüvitis on senise kümnepäevase isapuhkuse laiendus, et innustada isasid lapse eest hoolitsema. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda või mitte – ta võib vanemahüvitist saada emaga samal ajal või ka üksi.

Alates 2018. aasta 1. märtsist on vanemahüvitise maksmise ajal võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale tagatakse senise poole hüvitise asemel hüvitise määr, mis on 2018. aastal 470 eurot.

Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni;

2019. aasta 1. septembrist muudetakse vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi;

2020. aasta 1. juulist on isal on võimalik jääda isapuhkusele senise kümne tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi;

Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi esimese etapi muudatustega. Järgmisena on kavas muuta rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise põhimõtteid ja võimaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist, märkis sotsiaalministeerium.