NATO liidrid võivad aasta lõpus koguneda Tallinnasse ({{commentsTotal}})

Foto: nato.int

Selle aasta lõpus võib Tallinnas toimuda NATO liidrite kohtumine, ent sama ürituse korraldamise paigaks võib saada ka London. Eesti poliitikute hinnangul võib otsust Eesti kasuks kallutada kaitsekulude soovitusliku kahe protsendi nõude pikaaegne täitmine.

Viimasel NATO tippkohtumisel otsustati, et liidrite kohtumine toimub 2019. aasta lõpus, aga selle toimumise koht on veel lahtine, edastas "Aktuaalne kaamera".

"Otseselt sellel teemal läbirääkimisi ei ole. Küll on olnud sellised väga põgusad kontaktid, kaasa arvatud viimati Davosis minul NATO peasekretäriga. Aga kui see võimalus Eestile avaneb, siis Eesti on kindlsti selleks valmis," ütles peaminister Jüri Ratas (Keskerakond).

Koha valimine toimub nii, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg nimetab kandidaatlinna ning selle kinnitavad liikmeriikide suursaadikud.

"Samas ei ole tegemist võistlusega nagu seda võib olla ajakirjanduses soovitakse mõnikord serveerida. Me oleme kindlasti väga tõsiseltvõetav paik selle kohtumise korraldamiseks," ütles välisminister Sven Mikser (SDE).

"Mis muidugi räägib kindlasti Eesti kasuks on see, et Eesti on juba kaheksa aastat järjest täitnud kahe protsendi kokkulepet ja kuigi see meile tundub iseenesest mõistetav, siis NATO-s võetakse seda väga-väga suure asjana ja sellest peetakse väga lugu," tõdes endine peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond).

Välisminister Sven Mikser selgitas, et NATO tippkohtumise ja liidrite kohtumise vahe on see, et tippkohtumisel osalevad lisaks riigipeadele ka välis- ja kaitseministrid .

"Liidrite kohtumise puhul me räägime mõnevõrra kokkusurutud programmist ja mõnevõrra kompaktsemast agendast. Aga loomulikult poliitiliselt kaalult ei ole see kindlasti mitte vähemoluline," selgitas Mikser.

Nii võimuliidu kui opositsiooni poliitikud leiavad, et Eesti peaks selle kohtumise korraldama ning maksumus ei kaalu üles selle ajaloolist väärtust. Näiteks mäletatakse hästi selliseid tippkohtumisi, mis toimusid väljaspool NATO peakorterit, nagu tippkohtumised Prahas 2002 ja 2014 Walesis.

Konservatiivse Rahvaerakonna ridadesse kuuluv riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison ütles, et tähtis on ka eesmärk, mida Eesti soovib kohtumist korraldades saavutada. EKRE hinnangul peaks eesmärk olema Eesti ja Ameerika Ühendriikide sidemete tugevdamine.

"Selleks, et neid ülesandeid saavutada, eesmärke täita, tuleb meil vaadata esiteks üle ka read välisministeeriumis, tuleb vaadata üle read meie poliitikute seas, kes üldse on kahjustanud suhteid kahe riigi vahel, kes on olnud häbiväärsete väljaütlemistega Donald Trumpi, Ameerika Ühendriikide presidendi suunas. Need asjad käivad koos ja selleks, et seda ülesannet lahendada, tuleb mõnel inimesel oma töölt lahkuda," rääkis Madison.

Kui aga rääkida NATO liidrite kohtumise korraldusele minevat rahast, siis kõige enam kulub seda turvalisuse tagamisele.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: