Viimane püüab Venezuelas toimuvat küll endiselt näidata lihtrahva ja rikaste parempoolsete kokkupõrkena, kuid nii pole see enam ammugi. Enamgi veel - Maduro vastu on astunud massiliselt eelmise presidendi Hugo Chavezi pooldajaid ning mitte endiseid pooldajaid, vaid neid, kelle meelest Chavez oligi väga hea president, Maduro on aga tema ürituse reetnud, teatas "Välisilm".

Nii vasakpoolseid kui ka parempoolseid ühendab aga seisukoht, et Maduro puhul polegi tema poliitiline ideoloogia oluline, vaid tegu on tüüpilise kleptokraadiga, vargapoisiga, keda huvitab ainult see, kuidas ennast ja oma sõpru rahva rahaga rikkaks teha.

Eks seda ole juhtunud võimulepääsenutega ennegi, Venezuela rahvas on paraku tõugatud aga juba erakordsesse vaesusse. Selleski pole maailmas midagi erakordset, kuid ajalookogemus näitab sedagi, et vaesunud rahva tigedus päädib varem või hiljem rõhujate kukutamisega.

"Ma arvan, et igaühest Venezuelas on saanud tavaline inimene, sest pole mingit tähtsust, kui tõsiselt sa töötad, ja pole ka oluline, kui hoolega sa järgid seadusi ning reegleid, ikkagi ei saa sa rahuldada oma esmavajadusi. Ning kui sa kodanikuna oma esmavajadusi rahuldada ei saa, ei ole sa ka õnnelik. Ma arvan, et praegu pole enam oluline, milline su sotsiaalne staatus on, sa näed seda halba mõju, mis valitsusel riigile olnud on ja sa ei usu enam seda valitsust," rääkis Eestis elav venezuelalanna Maria Angelina Lasprilla.

Seepärast ongi Guaido jaoks oluline keerata kinni Maduro taskuid täitvad rahakraanid ning suunata see raha pigem opositsiooni arvetele.

"Me oleme palunud kõiki riike ja saatnud formaalse pöördumise, et kaitstaks kõigi venezuelalaste varasid edumeelsel ja korrakohasel viisil tagamaks, et valitsev klikk ei saaks jätkata meie riigi varastamist. Peale selle palume me veel, et meile antaks võimalus kasutada neid varasid humanitaarhädaolukorra lahendamiseks Venezuelas," teatas parlamendi spiiker, end ajutiseks presidendiks kuulutanud Guaido.

Siiski on Madurol võimu veel küllaga, tema poolel on politsei ja paramilitaarsed organisatsioonid ning kuigi opositsioon püüab armeed enda poolele meelitada, siis sõjavägi veel kõhkleb. Maduro meelest on muidugi kõhkluski liig ning ta süüdistab kõiges USA-d.

"Impeerium ründab meie armeed, meie relvajõude. Colombiast sepitsevad nad meie relvajõudude lõhestamist, saates iga päev tuhandeid sõnumeid WhatsAppi sotsiaalvõrgustiku kaudu, et panna proovile sõjaväelaste moraal, ahvatleda nad reetma," teatas Maduro.

Maduro võimul on mitmeid põhjusi. Kõigepealt on üldisest pettumusest hoolimata osa rahvast endiselt veendunud, et ta on parim president. Ehkki teised venezuelalased ei suuda mõista, mis Maduro pooldajate meeles võiks mõlkuda.

"Ma tahaks ise ka teada, sest mul pole ähmast aimugi. Ma arvan, et kui keegi ikka veel seda kõike usub, siis, ma ei tea, võib-olla on neile näidatud mingit unistust ja nad arvavad, et see võib ühel päeval tõeks saada," leidis Eestis elav Lasprilla.

Olulisem on siiski, et Maduro on osanud paljudel olulistel positsioonidel olevate inimeste heaolu enda omaga siduda. Vähetähtis pole ka tuntud löömameestest koostatud paramilitaarsete organisatsioonide roll ning muidugi Venezuela salateenistuste tegevus.

Erinevalt omaaegsest idablokist on Venezuela opositsioon nii Chavezi kui ka Maduro ajal reaalselt eksisteerinud, mitte olnud ainult kuliss, nagu näiteks ametlikult mitmeparteilisel Ida-Saksamaal. Salateenistused on aga hoolikalt jälginud, et opositsioon liiga tugevaks ei muutuks ning liiga populaarsed või vastalised poliitikud, aga ka täiesti tavalised inimesed, on mõnikord ootamatult kadunud nagu autokraatiates tavaks.

Seega on väike ime, et Guaidol üldse esile kerkida õnnestus, ning teine ime on, et omavahel pidevalt tülitsev opositsioon on vähemalt hetkekski tema selja taha koondunud.