Opositsiooniliider oli ärgitanud inimesi astuma kolmapäeval kaheks tunniks oma kodust ja töökohast välja, et protestida Maduro valitsuse vastu ja nõuda "relvajõududelt rahva poolele asumist". 

Guaidó ütles pärast meeleavaldust, et venezuelalased tulid kolmapäeval vähemalt 5000 asukohas üle riigi tänavatele, et nõuda presidendilt vabadust. Opositsiooniliider ise ilmus etteteatamata rahva ette pealinnas Caracases Keskülikooli ees. 

Meeleavaldajad hüüdsid muuhulgas "Relvajõud, võtke tagasi oma väärikus", "Maduro, usurpaator", "Guaidó, president" ja "Ei diktatuurile". 

"Ärge tulistage inimesi, kes esitavad nõudmisi ka teie perekondade jaoks," edastas Guaidó ülikooli ees esinedes sõjaväele sõnumi. 

Guaidó ütles ka, et ülemkohtu otsused keelata tal riigist lahkuda ja alusta tema tegevuse suhtes uurimist tema und ei häiri.  

Opositsionääri sõnul on tema eesmärk saavutada olukord, kus Venezuela majanduskriisi eest välismaale põgenenud inimesed naaseksid koju ja võtaksid oma riigi tagasi. ÜRO andmeil on alates 2015. aastast Venezuelast lahkunud 2,3 miljonit inimest. 

Opositsioonipoliitikud kutsusid rahvast laupäeval uutele protestidele tulema. 

Maduro püüdis varem kolmapäeval ise relvajõudude ustavust kinnistada, juhtides kolmapäeval ühes Caracase kasarmus marssi 2500 sõduri osavõtul. 

"Sõjaväe desertöörid on muutunud Colombia oligarhia palgasõduriteks ning hauvad Colombias plaani relvajõudude lõhestamiseks," ütles president oma mõtet laiendamata.

Venezuelas kestavad juba nädal aega valitsusvastased meeleavaldused ning opositsioonijuht ja rahvusassamblee esimees Guaidó kuulutas end 23. jaanuaril riigi ajutiseks presidendiks. Võimuvõitlusega kaasnenud protestides on vabaühenduste andmeil hukkunud vähemalt 35 inimest. 

Guaidód on Venezuela ajutise presidendina tunnustanud USA, Kanada ja enamik läänepoolkera riike. 

Euroopa Liit ei ole seni nii kaugele läinud. Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa, Suurbritannia ja Holland andsid laupäeval Madurole kaheksa päeva aega uute valimiste väljakuulutamiseks, lubades vastasel juhul Guaidód presidendi kohusetäitjana tunnustada.

Alates 2013. aasta märtsist Venezuelat valitsenud Maduro tagasivalimist mullu mais ei tunnusta Euroopa Liit, USA ega Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS). Samas toetavad teda endiselt Venezuela sõjavägi ning riigi tähtsamad liitlased Venemaa, Hiina ja Kuuba. 

Maduro ütles teisipäeval, et on valmis pidama opositsiooniga kõnelusi ja kuulutama välja ennetähtaegsed parlamendivalimised, kuid välistas uute presidendivalimiste korraldamise, nagu nõuavad opositsioon ja lääneriigid. 

Venezuela parlament ehk rahvusassamblee on 2015. aasta detsembrikuiste valimiste järel opositsiooni kontrolli all. 

Opositsiooni domineeritud rahvusassamblee tegutseb ilma sisulise võimuta alates 2017. aasta juulist, kui Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee sellelt võimu üle võttis.

ÜRO andmeil on alates 2015. aastast Venezuelast lahkunud 2,3 miljonit inimest.

Guaidó: sõjavägi on Maduro kukutamiseks hädavajalik

Venezuela sõjaväe toetus on president Nicolás Maduro kukutamiseks hädavajalik, ütles opositsiooniliider Juan Guaidó ajalehes The New York Times kolmapäeval. 

Guaidó väitel nõustub enamik Venezuela julgeolekutöötajatest, et praegune olukord riigis ei saa jätkuda. 

"Härra Madurolt sõjaväe toetuse võtmine on hädavajalik, et võimaldada valitsuse muutmist, enamik teenivaid (sõjaväelasi) on nõus, et riigi hiljutised raskused ei saa kesta," kirjutas Guaidó. 

"Üleminek vajab kriitilise tähtsusega väekontingentide toetust. Meil on olnud salajasi kohtumisi relva- ja julgeolekujõududega," ütles opositsiooniliider. 

Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders postitas Twitterisse Guaidó artikli kommentaariga: "USA seisab koos Venezuela rahvaga". 

Trump: Venezuela protestid on vabadusvõitlus

USA president Donald Trump kordas kolmapäeval oma tugevat toetust Venezuela opositsioonile ja ütles, et president Nicolás Maduro tagasiastumist nõudvad meeleavaldajad võitlevad vabaduse eest. 

"Suured protestid täna üle kogu Venezuela Maduro vastu. Vabadusvõitlus on alanud," kirjutas Trump Twitteris. 

Valge Maja teatas varem, et Trump vestles kolmapäeval telefonitsi Venezuela opositsioonijuhi Juan Guaidóga. 

"President Donald J. Trump rääkis täna telefoni teel Venezuela ajutise presidendi Juan Guaidóga, et õnnitleda teda ajaloolise presidendivastutuse võtmise eest ning korrata president Trumpi tugevat toetust Venezuela võitlusele oma demokraatia tagasisaamise nimel," on öeldud Valge Maja avalduses.

Guaidó väitel kimbutavad Venezuela julgeolekujõud tema perekonda

End Venezuela ajutiseks presidendiks kuulutanud Juan Guaidó ütles neljapäeval, et president Nicolás Maduro julgeolekujõud püüavad tema perekonda hirmutada.

Opositsioonijuhi sõnul on julgeolekuteenistus FAES käinud tema majas ja küsinud tema naist Fabianat.

"Diktatuur arvab, et hirmutab meid," ütles Guaidó pealinna Caracase ülikoolis.

Venezuelas peeti kinni viis välisajakirjanikku

Venezuela võimud pidasid kinni viis välisajakirjanikku, kes kajastasid opositsiooni vastasseisu president Nicolás Maduroga.

Kinni võeti kaks ajakirjanikku Prantsusmaalt, kaks Colombiast ja üks Hispaaniast, ütlesid võimud.

Kolm viimast töötavad Hispaania uudisteagentuuri Efe heaks ja nad olid tulnud Venezuelasse Colombiast.

Efe Venezuela büroo juht Nelida Fernandez kinnitas ajakirjanike kinnivõtmist.

Kaks Prantsuse ajakirjanikku, kes töötasid teleprogrammi Quotidien heaks, peeti kinni teisipäeval, kui nad filmisid Caracases presidendipalee juures, ütlesid diplomaatilised allikad. Koos nendega võeti kinni ka kohalik produtsent.

Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini ärgitas neljapäeval Venezuelat vabastama vahistatud välisajakirjanikke.

"Palume nad kohe vabastada," ütles Mogherini ajakirjanikele Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Bukarestis.

Prantsusmaa Caracase suursaadik Romain Nadal teatas hiljem Twitteris, et kaks Prantsuse televisiooni ajakirjanikku lasti vabaks.

"Nendega on kõik korras ja nad lahkuvad mõne tunni pärast Venezuelast," ütles suursaadik Romain Nadal.

Erisaadik: USA hoiab Venezuela võimudega saatkonna küsimuses sidet

Washington on hoolimata Venezuela presidendi Nicolás Maduro mittelegitiimseks kuulutamisest hoidnud temaga kontakti, et tagada Ühendriikide Caracase saatkonna turvalisus, ütles USA eriesindaja kolmapäeval. 

Välisminister Mike Pompeo nimetas Elliot Abramsi USA eriesindajaks Venezuela demokraatia taastamise ülesannetes eelmisel nädalal pärast seda, kui Ühendriigid tunnustasid rahvusassamblee spiikrist opositsiooniliidrit Juan Guaidód Venezuela ajutise presidendina. 

Abramsi sõnul on Washington saatmas Madurole sõnumit vajadusest kaitsta Ühendriikide saatkonda. 

"Me oleme ühenduses de facto režiimiga, mille all ma pean silma Maduro režiimi. Me oleme nendega ühenduses, sest me oleme mures ameeriklaste turvalisuse pärast," lausus eriesindaja ajakirjanikele. 

Abrams lisas, et USA on "eri riikides üle maailma hoidnud pikka aega kontakti isikutega, kellele me ei ole andnud diplomaatilist tunnustust". 

Maduro teatas 23. jaanuaril otsusest katkestada Ühendriikidega diplomaatilised suhted ja andis selle diplomaatidele laupäeva õhtuni aega riigist lahkuda. Washington keeldus sellest, öeldes, et ei tunnusta enam Madurot ja lisas, et Guaidó oli ärgitanud USA diplomaate riiki jääma. 

Venezuela president ei asunud tähtaja möödudes USA saatkonda füüsiliselt sulgema ja teatas laupäeval, et tema valitsus peab Washingtoniga selle diplomaatilise esindatuse üle kõnelusi. 

"Me peame jõudma selgusele, missuguseks selle saatkonna staatus aja jooksul kujuneb," ütles Abrams, korrates USA hoiatust, et Maduro režiimil "lasub kohustus kaitsta saatkondi ja me sunnime neid seda kohustust täitma".  

Eriesindaja lubas ka, et Ühendriigid suurendavad survet Madurole. USA on juba kehtestanud sanktsioonid Venezuela riiklikule naftafirmale PDVSA ja külmutanud riigi umbes seitsme miljardi dollari suurused varad Ühendriikides. 

Abramsi sõnul kasutatakse külmutatud varasid humanitaarabi andmiseks Venezuelale, kuigi Venezuela USA saatkonna varadest pole tema hinnangul kuigi palju järel. 

"Seega vaatame maailmas ringi, selgitamaks välja, missuguseid varasid neil veel on, kas pangaarvetel või näiteks kullas," lausus Ühendriikide diplomaat. 

USA ja Venezuela pole saatnud suursaadikuid teineteise pealinnadesse alates 2010. aastast. 

Colombia valitsus keelas 200 Venezuela ametnikule riiki sisenemise

Colombia valitsus keelas kolmapäeval riiki sisenemise 200 Nicolás Maduro "diktatuuriga" seotud isikule Venezuelas, teatas riigi rändeamet. 

Otsus kuulub "Venezuela kriisile rahumeelset lahendust otsiva Lima Grupi rakendatud meetmete" sekka, teatas Migración Colombia avalduses. 

Rändeameti juhi Christian Krügeri sõnul ei lubata musta nimekirja kantud isikuid riiki "nende lähedase suhte tõttu Nicolás Maduro režiimiga ja toetuse pärast sellele". 

Soovimatute isikute nimekirja kantutest saadeti esimesena piirilt tagasi kolmapäeval tšarterlennuga Colombia Barranquilla linna saabunud Ronald Ramírez.

Krügeri sõnul nimetas Maduro Ramíreze hiljuti juhtima Colombias tegutsevat Venezuela töötleva tööstuse firmat. Ta pidas võimalikuks musta nimekirja pikenemist lähikuude jooksul. 

Colombia on üks Venezuela opositsiooni valjuhäälsemaid toetajaid ja üks neist riikidest, kes tunnustas eelmisel nädalal opositsiooniliider Juan Guaidód Venezuela ajutise presidendina. 

Colombia diplomaatilised suhted oma idanaabriga on alates 2017. aastast peaaegu täielikult katkenud. 

Lima Gruppi kuuluvad Argentina, Brasiilia, Kanada, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Guatemala, Guyana, Honduras, Panama, Paraguay, Peruu ja Saint Lucia kutsusid hiljuti Madurot andma võimu üle demokraatlikult valitud ja opositsiooni kontrolli all olevale parlamendile. 

Samas on riikiderühm teatanud, et on vastu sõjalisele sekkumisele Venezuelas.

Mehhiko ja Hispaania liidrid kutsusid Venezuela tülipooli dialoogile

Mehhiko ja Hispaania liidrid kutsusid kolmapäeval läbirääkimistele Venezuela kriisi lahendamiseks, kuid jäid nende sisu osas eriarvamusele. 

Mehhiko pealinna Méxicot külastav Hispaania peaminister Pedro Sánchez kutsus Venezuela presidenti Nicolás Madurot ja rahvusassamblee spiikrist opositsiooniliidrit Juan Guaidód pidama kõnelusi, mis viiksid uute presidendivalimisteni. 

Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador kordas oma üleskutset dialoogile Venezuela valitsuse ja opositsiooni vahel, kuid kinnitas, et sellele ei saa olla mingeid eeltingimusi. 

Mehhiko ja Hispaania, kaks suure mõjuvõimuga riiki Ladina-Ameerikas, on võtnud Venezuela kriisi suhtes silmatorkavalt erineva hoiaku. 

Sánchez esitas laupäeval Venezuelale ultimaatumi, andes Madurole kaheksa päeva aega uute valimiste väljakuulutamiseks, lubades vastasel juhul Guaidód presidendi kohusetäitjana tunnustada.

López Obrador aga distantseeris Mehhiko teistest läänepoolkera riikidest, kes on Guaidód ajutise presidendina tunnustanud, öeldes, et riigi välispoliitika toetub "mittesekkumise" põhimõttele. 

"Me pooldame dialoogi, jõu kasutamiseta kokkuleppele jõudmist. Ma arvan, et selles on Mehhiko ja Hispaania ühel nõul," lausus Mehhiko president ühisel pressikonverentsil Hispaania peaministriga. 

Ta rõhutas samas, et Venezuela tülipoolte dialoog peab aset leidma "tingimusteta". 

"Me ei saa asju peale suruda. Esmalt peavad pooled maha istuma ja rääkima. Soovituste tegemise asemel on parim, mida saame teha, dialoogi hõlbustada...mitte võtta ära tunnustust ühelt valitsuselt ja anda see teisele, kui see pole meie roll," ütles López Obrador.

Sáncheze sõnul tegutseb Hispaania "kontaktrühma" loomise nimel riikidest, mis võiksid asuda kriisis etendama vahendajarolli, ja ei taha "valitsusi paika panna ega ametist kõrvaldada". 

Samas kinnitas Hispaania peaminister, et ausad, vabad ja läbipaistvad valimised on mis tahes kõneluste eeltingimus. 

Liidrid rõhutasid, et erimeelsused Venezuela asjus Mehhiko ja Hispaania suhteid ei mõjuta. 

Maduro ütles teisipäeval, et on valmis pidama opositsiooniga kõnelusi ja kuulutama välja ennetähtaegsed parlamendivalimised, kuid välistas uute presidendivalimiste korraldamise, nagu nõuavad opositsioon ja lääneriigid.