Viis päeva kestnud foorumi lõpus vastuvõetud mittesiduva resolutsiooni mustandis tehti ettepanek lõpetada ühekordse kasutusega plastiku tarvitamine 2025. aastaks üldse, kuid mõnede riikide, sealhulgas USA, Kuuba ja Saudi Araabia vastutegutsemise tulemusel asendati see sõnastusega "vähendada märgatavalt 2030. aastaks", kirjutas Reuters.

Rahvusvahelise keskkonnaõiguse keskuse esindaja David Azoulay ütles Reutersile, et Ameerika Ühendriike ärgitasid plastikukasutuse vähendamise ambitsiooni kärpima nafta- ja keemistööstuse surve.

Läbirääkijate sõnul olie enamus riike, sealhulgas ka Euroopa Liidu maad, valmis märksa jõulistemaks sammudeks.

"Tegeleme plastiktoodete jätkusuutmatust kasutusest tingitud kahjudega meie ökosüsteemile, muuhulgas vähendame märgatavalt ühekordse plastiku kasutamist aastaks 2030," öeldakse foorumi lõpus vastuvõetud ministrite resolutsioonis. Riigid võiks koostöös erasektoriga tegutsedes otsida kättesaadavaid ja keskkonnasõbralikke alternatiive, lisatakse samas.

ÜRO andmetel ostetakse maailmas iga minut umbes miljon plastpudelisse villitud jooki, aastas kasutatakse umbes 500 miljardit kilekotti ning ligi kolmandik plastikpakenditest ei sattu jäätmekogumise süsteemi. See tähendab, et 8 miljonit tonni plastikprügi satub iga aasta maailmamerre. Plastikreostus kahjustab elu ookeanides, kuid samuti satub plastikprügi veevarustusse ja toiduahelasse, mis tähendab, et see ohustab ka inimeste tervist.

ÜRO keskkonnaassamblee president on praegu Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kiisler: see on esimene üleilmne kokkulepe plastreostuse ohjeldamiseks

ÜRO keskkonnaassamblee president Kiisler ütles pressiteate vahendusel, et jääb kohtumise lõpptulemusega rahule, kuna vastuvõetud resolutsioon on esimene ülemaailmne kokkulepe plastreostuse piiramiseks.

"Kõige enam olen rahul sellega, et minu kaks prioriteeti said keskkonnaministrite ühisesse otsusesse sisse. Esiteks – riigid on valmis märkimisväärselt vähendama ühekordsete plasttoodete kasutamist. See oli siin üks kõige raskemini läbiräägitavamaid teemasid, sest ÜRO-s on 193 riiki ja sugugi mitte kõik ei jaganud meie kõrgeid eesmärke," ütles Kiisler ning lisas, et kuigi Eesti pakutud lahenduses tuli teha mõningaid järeleandmisi, oli väga suur edusamm saada suured riigid seadma eesmärgiks vähendada ühekordseid plasttooteid aastaks 2030. Ühtlasi on see esimene üleilmne kokkulepe ühekordsete plasttoodete vähendamise osas.

Siim Kiisler Autor: Keskkonnaministeerium

Teine oluline prioriteet, mida assamblee president silmas peab, puudutab usaldusväärseid ja võrreldavaid keskkonnaandmeid. "Kui vaadata, mida kõike tehnoloogia meil täna teha võimaldab, siis tuleb see keskkonna heaks ka tööle panna. Et teha õigeid valikuid ja otsuseid, peavad olema usaldusväärsed faktid ja andmed, mida saab omavahel võrrelda," tõdes Kiisler.

Kokku võeti Eesti juhitud assambleel vastu 26 otsust, mis on poole rohkem kui eelmisel assambleel. Lisaks ühekordsetele plasttoodetele võeti vastu otsused ka näiteks mereprügi, kemikaalide, merekeskkonna kaitse, toiduraiskamise jpm oluliste teemade kohta. Samuti läks sisse otsus, et liikmesriigid peavad liikuma ringmajanduse poole keskkonnasõbralikuma tootmise ja tarbimisega.

Kokku osales Nairobis toimunud assambleel ligi 5000 delegaati 173 riigist, nende seas 88 keskkonnaministrit ja viis riigipead, teatas keskkonnaministeerium.

Nairobi kohtumisega lõppes Kiisleri ametiaeg assamblee presidendina. Keskkonnaminister peab Eesti jaoks võiduks ka seda, et Eesti esindatus ÜRO keskkonnaprogrammis jätkub ka peale assambleed. Nimelt jätkab keskkonnaministeeriumi nõunik ja ÜRO keskkonnaprogrammi alaline esindaja Ado Lõhmus tööd ka järgmise assamblee ettevalmistustes. "See on suur au, sest Euroopa Liidu riikidest on büroos esindatud veel vaid Prantsusmaa. Ühtlasi annab see hea võimaluse meie prioriteetsetes teemades – ühekordsete plasttoodete vähendamises ja keskkonnaandmestiku arendamises - järjepidevust hoida," märkis Kiisler.

ÜRO Keskkonnaassamblee on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste otsustamise foorum, mis koguneb igal paaritul aastal Keenias Nairobis. 2017. aasta detsembris valiti Eesti keskkonnaminister ÜRO keskkonnaassamblee presidendiks. Reedel andis Kiisler ameti üle Norra keskkonnaministrile Ola Elvestuenile.