Politsei algatas ränderaamistiku meeleavaldusel toimunud intsidendi peale menetluse ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Politsei algatas tunnistajate ütluste põhjal möödunud aasta detsembris Vabaduse väljakul toimunud ränderaamistiku vastasel meeleavaldusel aset leidnud tõuklemise peale väärteoasja. Samas pole politsei veel otsustatud, kelle vastu menetlus suunatakse.

Detsembri hakul Vabaduse väljakul toimunud ränderaamistiku vastasel meeleavaldusel toimus paljuräägitud intsident, kus ärritunud sakslane väidetevalt ründas miitingulisi, kasutades relvana lapsekäru, milles oli tema enda laps.

Sündmuste keskele jäänud lapsekäru lükanud - või meeleavaldajaid agressiivselt ramminud, nagu väidavad korraldajad - 39-aastane saksa õppejõud Florian Hartleb on paradoksaalselt ise just äärmusluse ja valeuudisete uurija. Ehkki akadeemiliselt on ta teemat risti-põiki uurinud ja politoloogia doktorikraadi summa cum laude tulemusega saanud, tunnistab ta, et põrus elulisel eksamil, kui sattus 9. detsembril Vabaduse väljakul toimunud ÜRO rändeleppe vastasele meeleavaldusele, kus tal emotsioonid lihtsalt üle keesid.

Ühegi poliitilise jõu tööriistana ta seal ei tegutsenud, kinnitas Hartleb "Pealtnägijale". Nii tema kui ka ta eestlannast naine on küll Eesti 200 liikmed, ent Riigikokku ei kandideeri.

"Ma jalutan päris tihti üle Vabaduse väljaku. Antud juhul külastasin ma ühte üritust kohvikus Wabadus ja mind šokeeris enne seda kohvile minnes, et seal on immigrantidevastased plakatid, muuhulgas piltidega," selgitas Hartleb.

Kohvikus Wabadus toimus aga Eesti 200 valimisprogrammi arutelu.

"Pärast kohvijoomist tahtsin ma koju minna ja läbisin selleks jälle väljaku, aga möödusin seejuures lavast ja nägin, et see kõik on immigrantidevastane. See muutis mind emotsionaalseks," põhjendas mees, kuivõrd tunnetas, et see aktsioon on ka tema kui immigrandi ja ta lapse vastu.

"See polnud lihtsalt põgenike vastu, vaid minusuguste immigrantide vastu, ka mu lapse vastu, kes on tegelikult eestlane, aga samas ka sakslane. Ühest küljest võib öelda, et minu laps on eestlane, aga samas võib öelda, et ta on Saksa immigrant. Ma tundsin, et rünnati mind isiklikult, ja ma nägin seal ka Odini sõdalaste jopedega inimesi. Minu kodus Baierimaal peetakse neid paremäärmuslikuks liikumiseks," ütles Hartleb. "See polnud üldse planeeritud, vaid minu spontaanne reaktsioon. Ma olin oma lapsega, ma ei tahaks ju oma last ohtu panna, ma vastutan tema eest."

End katoliiklaseks nimetav Hartleb kuulub ühtlasi juba 20 aastat Saksamaal kristlik-demokraatliku, konservatiivse partei CSU ridadesse, mis on Angela Merkeli CDU sõsarpartei. Teise maailmasõja stigma tõttu ollakse Saksamaal äärmusnatsionalistlike protestide suhtes eriti tundlikud.

"Me õpime seda koolides ja ülikoolides. Me õpime seda kodanikena ja me püüame ka õppida oma minevikust. Saksamaal on ikka veel natsionaalsotsialism meeles ja me teadvustame, et peaks olema eelhoiatussüsteem. Meie põhiseaduses on kirjas, et demokraatia peaks olema teadlik parem- ja vasakpoolsetest äärmuslastest, tänapäeval ka islamiäärmuslastest," põhjendas Hartleb oma tundlikkust teema vastu.

Uudishimu sai Hartlebist võitu ja kojumineku asemel läks ta lapsevankriga hoopis lava ette, kus SAPTK-i juht Varro Vooglaid parajasti kõnet pidas, ning sõimas meeleavaldajaid fašistideks.

"Jah, juhtus nii, et ma tegin märkuse. Ma ütlesin valjusti, et see on immigrantide vastane, ja ütlesin, et ma olen ise immigrant. Siis hakkasin lahkuma ja nägin seal Odini sõdalasi. Ja ma ütlesin valjusti, mida ma nüüd väga kahetsen: "Te olete fašistid." Ja seepärast olen ma hiljem nende sõnade eest ka vabandanud," kommenteeris Hartleb juhtunut.

Meeleavalduse korraldaja, endine EKRE liige Maria Kaljuste ütles, et andis seepeale käsu ürituse turvajatele, kelle seas olid ka Odini sõdalased, Hartlebi enam mitte rahva sekka lasta. Hartlebi teooria kohaselt tahtis ta pärast lava ees käimist hoopis koju minna, kuid – vastupidi Kaljuste jutule – odinlased takistasid lahkumist.

"Mind üllatas, et nad töötasid seal ametlikult turvameestena. Nad ütlesid mulle, et ei lähe ma kuskile, sest ma tahtsin tegelikult lahkuda ja koju minna," ütles Hartleb.

Juhtumist tehtud ja ringlema läinud videost on näha, kuidas odinlased justkui viipavad, kuhu Hartleb peaks minema ja järgmisel hetkel haarab üks neist, Jaanus Burak kinni tema kärust hetkel, mil Hartleb mütsi kohendas. Ametlikult peaksid avaliku ürituse turvamehed olema märgistatud, kuid Burakil vastavat märgistust polnud.

Burak on korduvalt kriminaalkorras karistatud mees, sealhulgas 1993. aastal tahtliku tapmise eest. Värskeim karistus pärineb aastast 2017, kui ta peksis oma elukaaslast jalaga. Burak on trellide taga veetnud kokku 23 aastat.

Vabaduse väljaku intsidenti keeldus Burak kommenteerimast, väites, et politsei ei lubanud seda teha.

Politsei kinnitas "Pealtnägijale", et on algatanud juhtumi asjus väärteoasja. Nende sõnul on tunnistajate etteheited sakslase vastu, kuid politsei pole veel otsustatud, kas Hartleb on menetlusalune ehk kas väärteo pani toime just tema. Seetõttu pole politsei ka Hartlebit menetlusest veel teavitanud.

Sündmuse videost nähtub, et odinlased ja miitingulised hoidsid Hartlebi kuni politsei saabumiseni justkui piiramisrõngas. Teiste seas sattus sündmuste keskele ka fotograaf Mats Õun.

"See tundus eemalt vaadates ebaadekvaatses olekus inimene lapsekäruga: karjub, rüseleb, üritab seal liikuda, nagu tal ei lastaks liikuda. Ja selletõttu ma läksin juurde. Noh, sündmused eskaleerusid seal nii kiiresti, et ausalt öeldes ega seal midagi ette näha või mõistusega teha polnud võimalik. Seetõttu võtsin fotoaparaadi, tõstsin näo juurde üles ja üritasin temast pilti teha, et, noh, lihtsalt jäädvustada situatsiooni, mispeale tema siis üritas mul fotoaparaati käest ära lüüa. See oli rihmaga kaelas, nii et see ei õnnestunud tal," kirjeldas sündmusi Õun.

Hartlebi sõnul pani Õun talle kord käe õlale, kord haaras lapsevankrist. Õun ise nimetas seda sõbralikuks rahustamiseks, mida Hartleb tõlgendas üle ja muutus vägivaldseks: "Ta karjus mulle näkku "Fašist!" mitu korda ja tõukas mind konkreetselt mitu korda."

"Nad puudutasid mind ja käru. Ma ütlesin, et vastutan oma lapse eest, ja kartsin, et sel hetkel võib midagi juhtuda. Ma tahtsin lihtsalt ära minna. Nad ei tahtnud mul minna lasta ja seepärast ütlesin, et nad käituvad nagu fašistid," selgitas Hartleb, miks olukord eskaleerus, kinnitades, et ta ei tõuganud kedagi lapsekäruga.

"See on väga absurdne ega vasta tõele. Ma tõukasin ainult eemale fotograafi, kes mind puudutas. Ma olin rahumeelne ega tekitanud kellelegi vigastusi, nagu kirjutati," jäi Hartleb endale kindlaks.

Ka Jaanus Burak kinnitab, et tema varasemad ajakirjanduses ilmunud väited, nagu oleks Hartleb tema vastu vägivaldseks muutunud, ei vasta tõele.

"See on mingi jama. Ma tõsiselt ka räägin, ma pole sellist asja öelnud," ütles Burak "Pealtnägijale".

Hartlebiga võttis juhtunu peale ühendust ka lastekaitse, kuivõrd aktivistide kaebused tema väidetava käitumise kohta meeleavaldusel olid sinna jõudnud.

Sakslase sõnul levis tema kohta mitte ainult ohtralt valeväiteid, vaid ka solvanguid ja ähvardusi.

"Meediakajastus muutis olukorra mu pere jaoks ebamugavaks. Ja mind šokeeris, et minust tehti poliitilise kampaania osa. Nüüd on mul provokaatori maine. See märk võibki külge jääda, aga ma ei taha, et mind peetaks provokaatoriks," ütles Hartleb.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: "Pealtnägija"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: