Märtsi keskpaigas levitasid mõned Austria ja Ungari meediaväljaanded väiteid, nagu oleks Euroopa Komisjoni õigusteenistusel valminud 1. veebruaril raport, mille kohaselt võidakse ÜRO ränderaamistik kuulutada EL-i liikmesriikide jaoks õiguslikult siduvaks. 

"Euroopa Komisjon on korduvalt kinnitanud, et ÜRO ränderaamistik ei ole juriidiliselt siduv ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi liikmesriikidele," ütles Komisjoni Eesti-esinduse kommunikatsioonijuht Hanna Hinrikus reedel ERR-ile.

Euroopa Komisjon on sama rõhutanud alates raamistiku heakskiitmisest ÜRO-s, lisades et see ei loo legaalseid võimalusi migratsiooniks ning selle eesmärgiks ei ole illegaalse migratsiooni julgustamine. Ränderaamistiku eesmärgiks on illegaalse immigratsiooni ja inimkaubandusega võitlemine.

ÜRO ränderaamistikust ei tulene selles osalevatele riikidele õiguslikke kohustusi ei siseriikliku ega ka rahvusvahelise õiguse alusel, lisab Euroopa Komisjon. Raamistiku koostamise eesmärgiks on rändest puudutatud riikide omavahelise koostöö edendamine, sealhulgas migrantide tagasisaatmine ja -võtmine, kinnitas Komisjon.

Ränderaamistik eristab migrante ja põgenikke, kuid rõhutab samas kõigi inimeste, nii migrantide kui põgenike, võrdset õigust inimõiguste kaitsele.

Kuna ÜRO ränderaamistik ei ole õiguslikult siduv, ei saa see muuta Euroopa Liidu sisest pädevuste jaotust, rõhutab Euroopa Komisjon oma selgitustes.

ÜRO Peaassamblee võttis globaalse ränderaamistiku vastu 19. detsembril, seda toetas 152 maailma riigi seas ka Eesti.