"Ma olen üsna kindel, et praeguses kampaaniaolukorras, kus Eesti on, te võidate selle hääletuse," ütles Rootsi välisministeeriumi ÜRO osakonna direktor Efraim Gomez kolmapäeval Tallinnas peetud seminaril.

Samal seisukohal oli ka Eesti ÜRO-kampaania juht Margus Kolga. "Nii palju kui meil kokkuleppeid (teiste riikidega - ERR) on, siis põhimõtteliselt oleme oma konkurendist eespool juba pikka aega. Mitte küll piisavalt eespool, aga eespool," ütles Kolga.

Samas soovis ta rõhutada, et kampaania kestab kuni juunis toimuva hääletuseni, seni, kuni otsus on langenud. Võitja peab saama ÜRO Peaassamblee hääletusel kahekolmandikulise enamuse ehk 129 riigi toetuse, kui kõik liikmesriigid hääletavad.

Eesti konkurent valimistel on Rumeenia, mis on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu liige varasemalt juba neljal korral. Eesti ei ole varem ÜRO Julgeolekunõukogu liige olnud.

"Et saada teise riigi ees ühekolmandikuline ülekaal - see on suur väljakutse. Seda on võimalik saavutada siis, kui riigid, kes omavahel konkureerivad, teineteisest eristuvad. Seetõttu tuleb meie püüda oma konkurendist võimalikult palju erineda ja seda sõnumit võimalikult paljudele liikmesriikidele viia," selgitas Kolga. "Sellega oleme ka viimased poolteist aastat tegelenud. See tähendab, et oleme viinud sõnumi Eestist peaaegu kõikide riikideni maailmas ka väljaspool New Yorki (kus asub ÜRO peakorter - ERR) ja seda vähemalt suursaadiku tasemel," rõhutas ta.

"Nii, et selle kampaania tulemusel - ükskõik, kas me võidame või mitte - väga suur osa maailma riike ja nende riikide otsusetegijaid teab midagi Eestist. Ja see on väärtus omaette, mille põhjal saab tulevikus arendada nii poliitilisi, majandus- kui ka kultuurisuhteid," ütles Eesti diplomaat.

Sama märkis ka Gomez, kelle sõnul Eesti saab Julgeolekunõukogusse pääsedes aru, et kampaania oli seda väärt. Rootsi ÜRO Julgeolekunõukogu saadiku Carl Skau sõnul annab töö Julgeolekunõukogus riigile ligipääsu teiste riikide, sealhulgas Julgeolekunõukogu alaliste liikmete juhtidele, mida saab ära kasutada ka pärast liikmestaatuse lõppu.

Rootsi oli ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2017-2018.

Rootsi diplomaadid Carl Skau (vasakul) ja Efraim Gomez (paremal) Tallinnas toimunud seminaril. Autor: Välisministeerium

Skau sõnul toetab Rootsi Eesti kui endaga sarnaste väärtustega riigi kandidatuuri. "Meie väikeste riikidena oleme huvitatud rahvusvahelisel õigusel ja organisatsioonidel põhinevast korrast ning töö ÜRO juures aitab selle säilimisele kaasa," märkis Skau.

Eesti seadis oma kandidatuuri saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021 üles juba 2005. aastal, kuid kampaania aktiivset faasi alustas 2017. aasta juulis. ÜRO Julgeolekunõukogu valimistel kandideerivad riigid regionaalsete gruppide põhiselt, mida on kokku viis: Lääne-Euroopa ja teised riigid; Ida-Euroopa; Aasia; Ladina-Ameerika ja Kariibid; Aafrika. Eesti on Ida-Euroopa grupis ning sinna kuuluvate riikide hulgast valitakse 2019. aastal üks Julgeolekunõukogu mittealaline liige. Eestiga samaaegselt kandideerib sellele kohale ka Rumeenia.

Lõplik hääletus, kus osalevad kõik 193 liikmesriiki, toimub 2019. aasta juunis.

Julgeolekunõukogus on 15 riiki, kellest viis on vetoõigusega alalised liikmed - USA, Venemaa, Hiina, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Kümme ülejäänud riiki valitakse kaheaastaseks perioodiks, igal aastal vahetuvad neist pooled ehk viis riiki.

ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta riikidele täitmiseks kohustuslikke otsuseid.