"New Yorgis viibib ÜRO Julgeolekunõukogu mitte-alaliseks liikmeks kandideerimise kampaania meeskond, kes ühiselt meie ÜRO esindusega ning kampaaniajuhi Margus Kolga ja suursaadik Sven Jürgensoni eestvedamisel teeb viimaseid ettevalmistusi valimisteks," ütles välisministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval ERR-ile. Eesti kampaaniameeskond ei ole suur, sellesse kuulub alla viie inimese.

Neljapäeval, 6. juunil saabuvad New Yorki ka president Kaljulaid ja välisminister Reinsalu. Neljapäeva õhtul korraldab Eesti ÜRO peakorteris vastuvõtu liikmesriikide esindajatele, ütles Kolga hiljuti ERR-ile ning sellel osalevad ka Eesti riigijuhid.

Kaljulaid ja Reinsalu viibivad reedel ka ÜRO Peaassamblee saalis, kus valimised toimuvad. Valimised algavad reedel kell kümme ennelõunal (kell viis õhtul Eesti aja järgi) ning maksimaalselt saab ühe päevaga pidada neli hääletusvooru. Hääletamiseks kasutatakse pabersedeleid, ütles välisministeeriumi esindaja ERR-ile. Kui nelja vooruga võitja ei selgu, siis määratakse järgmiste hääletuste aeg, aga selle kuupäev ei ole seni veel teada.

ÜRO Julgeolekunõukogu valimistel kandideerivad riigid regionaalsete gruppide põhiselt, mida on kokku viis: Lääne-Euroopa ja teised riigid; Aasia; Ladina-Ameerika ja Kariibid; Aafrika grupp ning Ida-Euroopa grupp, mille liige on ka Eesti.

Kui tavapäraselt valitakse igast grupist iga aasta üks riik kaheaastaseks perioodiks, siis Lääne-Euroopa rühm valib korraga kaks riiki ning tänavu sellest rühmast ühtegi maad ei konkureeri.

"Nii, et seetõttu on otsustamisel esindaja ainult Aasia, Ladina-Ameerika, Aafrika ja Ida-Euroopa grupist, kusjuures ainuke riikide rühm, kus on konkurents, on Ida-Euroopa grupp, kus meie konkureerime Rumeeniaga. Teistes gruppides kandideerib ainult üks riik, mis peab saama kaks kolmandikku hääli ja siis ta on valitud," selgitas Eesti diplomaat.

Julgeolekunõukogu mittealalise liikme koha võitmiseks peab kandideeriv riik koguma vähemalt kaks kolmandikku ehk 129 häält. Tavapäraselt kalduvad riigi toetama seda kandidaati, mis saab esimeses voorus rohkem hääli, on välisministeeriumi esindajad ERR-ile rääkinud. Kolga sõnul peaks Eestil olema rohkem toetuslubadusi kui Rumeenial.

Eesti seadis oma kandidatuuri saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021 üles juba 2005. aastal, kuid kampaania aktiivset faasi alustas 2017. aasta juulis.

Kandideerimisidee valitsusse viinud tollane välisminister Urmas Paet ütles esmaspäeval ERR-ile, et nägi seda ühe osana Eesti rahvusvaheliste positsioonide taastamisel, kuna äsja oli Eesti saanud NATO ja Euroopa Liidu liikmeks ning ÜRO kampaania ning hilisem liikmestaatus Julgeolekunõukogus oleksid samuti panustanud Eesti tuntuse suurendamisse.

Julgeolekunõukogus on 15 riiki, kellest viis on vetoõigusega alalised liikmed - USA, Venemaa, Hiina, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Kümme ülejäänud riiki valitakse kaheaastaseks perioodiks, igal aastal vahetuvad neist pooled ehk viis riiki.

ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta riikidele täitmiseks kohustuslikke otsuseid.