Eestil tuleb ÜRO Julgeolekunõukogus tegelda suuresti Aafrika teemadega
Kui Eesti valitakse aastateks 2020-2021 ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks, siis see tähendab New Yorgis töötavatele Eesti diplomaatidele täiendavalt aastas ligi 300 ametlikul kohtumisel osalemist, millest suur osa on pühendatud Aafrika ja Lähis-Ida teemadele.
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis eelmisel aastal vastu 54 resolutsiooni, millest 32 puudutas Aafrika riike. Kõige rohkem - 11 resolutsiooni käsitles olukorda Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis, viis oli pühendatud olukorrale Somaalias, neli Liibüale, kolm Kesk-Aafrika Vabariigile, Malile ja Kongole, kaks käsitles Lääne-Aafrika piirkonda ja üks olukorda Guinea-Bissaus. Kuus resolutsiooni puudutas erinevaid konflikte Lähis-Idas, kaks olukorda Küprosel ja üks Bosnia-Hertsegoviinat.
Välisministeerium kavatseb Julgeolekunõukogusse pääsemisel saata Eesti esinduse juurde ÜRO peakorteris New Yorgis täiendavalt kümme diplomaati ning mõned haldustehnilisi ülesandeid täitvad töötajad, ütles ministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu. Töötajad leitakse välisministeeriumist ning spetsiaalset uusi töötajaid selleks ei värvata, lisas ta.
Samuti korraldatakse ÜRO tööspetsiifikat ja -valdkondi arvestades osaliselt ümber välisministeeriumi töö Tallinnas, ütles asekantsler. Praegu töötab välisministeeriumi poliitikaosakonna neljandas büroos, mis tegeleb Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika ja Okeaania riikidega, seitse inimest.
Aastas 300 koosolekut
Eelmisel aastal pidas Julgeolekunõukogu 288 kohtumist, millest avatud formaate oli 275 ja kinniseid 13. Nendest konsultatsioone oli 120. Lisaks toimus ka 13 kõrgetasemelist kohtumist ning 21 Arria formaadis kohtumist, mis hõlmab kohtumisi valitsusväliste esindajatega.
Kokku esines kohtumistel 350 isikut, kellest 226 esindasid ÜRO süsteemi, 71 regionaalseid valitsuste vahelisi organisatsioone ja 11 rahvusvahelisi organisatsioone, 42 vabaühendusi.
ÜRO Julgeolekunõukogu töö intensiivsus on aastatega tuntavalt kasvanud - nii oli 1998. aastal 121 ametlikku kohtumist, 2015. aastal juba 245 kohtumist.
Lisaks resolutsioonide, mis on Julgeolekunõukogu kõige tähtsam õigusakt, vastuvõtmisele tegi igakuiselt vahetuv Julgeolekunõukogu eesistuja 21 avaldust, ja avaldati 87 pressiteadet, kaheksa muud teadet ja 32 eesistuja kirja.
Eesti peaks valituks osutumisel olema ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja järgmise aasta märtsis.
Reede õhtul agab ÜRO Peaassamblees Julgeolekunõukogu uute mittealaliste liikmete valimine, kus Eesti konkureerib Ida-Euroopa kohale Rumeeniaga. Valituks saamiseks peab koguma vähemalt 129 toetushäält.
ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta riikidele täitmiseks kohustuslikke otsuseid.
Toimetaja: Mait Ots