"Ega seal väga palju uusi ideid ei ole. See on ikkagi suuresti nagu balansseerimine mingite positsioonide ja rõhuasetuste vahel," rääkis Tallinna ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professor Erik Terk uudistesaatele "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Ometi on valimisprogrammid mahukad ning iga erakond on läbi mõelnud oma teemad, millelt loodetakse hääli, kuid riigi- ja majandusteadlased ei ole rahul.

Riigikogu valimisteni on kolm nädalat, kuid valimisprogrammid pole pakkunud teemat, mis ühiskonna üles kütaks ja kõik arutama paneks. Tergi sõnul iseloomustab kõiki programme üldjoontes neli läbivat mõtet.

"Kõigepealt, ilmselt iga erakond peab siis oma mingi ideoloogilise puhtuse eest hoolitsema ka majanduses. Teine moment on see, et eriti, kui on tegemist opositsioonierakonnaga, siis tuleks ju leida mingisugune koht, millega nagu valitsuskoalitsioonile kolakas anda," selgitas Terk.

Kolmas on tema sõnul igaühe oma ratsu, millega valimistele minnakse ehk lubadus, mida ära tehakse või summa, mida tõstetakse. Viimane põhimõte on öelda ilmtingimata iga teema kohta midagi, et oleks linnuke kirjas.

Teadlased aga ootavad, et tegeletaks küsimustega, millega on Eesti silmitsi 10-20 aasta pärast.

"Esiteks, kuidas me liigume oma majandusarengus edasi nii, et me tõuseme globaalses väärtusahelas kõrgemale ja liigume niisuguse uuema majandusmudeli poole, mis aitaks meid välja keskmise sissetuleku lõksust," selgitas Tallinna ülikooli võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts.

Terk lisas, et järgmisel aastakümnel peab majandus vastama tänasest erinevatele väljakutsetele.

"Me räägime siis sellest, et tootmine automatiseerub ja robotiseerub näiteks ja kuidas sellega hakkama saadakse. Ja riigid sulguvad rohkem globaliseerumise eest kui varem," kirjeldas Terk.

"Teine väljakutse on seotud rahvastiku vananemise ja vähenemisega, mis Eestit ootab niikuinii. Siin on küsimus selles, millist sotsiaalsüsteemi, millist riiki me selle vananeva, väheneva rahvastiku tingimustes suudame pidada," rääkis Saarts.

Kolmandana nimetas Saarts vastuolu globaalse avatuse ja rahvuse säilimise vahel ehk küsimust sellest, kas tuleviku Eesti on külalislahke ja avatud või pannakse uks lukku.

Praegustes programmidest teadlased pikka vaadet ei leia.

Erik Terk tunnistas siiski, et mõtles tunnustavalt "vau", kui luges poliitikas uustulnuka, Eesti 200 ambitsioonikast lubadusest teha Eestist peakorterite maa, kuid tänaseks on teema hajunud ja selle üle ei arutleta.

"Mulle tundub, et puhtalt vaadates seda valimiskonkurentsi situatsiooni, et teised erakonnad tegelikult seda palli, mida Eesti 200 on visanud - vaatame pikas perspektiivis - ei ole kinni püüdnud, sest nad teavad, et see mängib pigem Eesti 200 kasuks," ütles Saarts.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis, miks ikkagi on programmid sellised, et suuri ambitsioone ja soove keerukaid ülesandeid lahendada on vähe.

"Esiteks on see, et tegelikult, kui me vaatame, siis puudub niisugune väga tugev valijapoolne ühiskondlik tellimus tegeleda nende teemadega, et siin on midagi väga valesti, me peame midagi muutma. Seda tellimust, seda soovi ei ole," ütles Saarts.

Teine põhjus on Saartsi hinnangul see, et Eestit ees ootavad probleemid on nii keerulised ja mahukad, et lihtsate lahenduste ja valimisloosungitega ei ole neid võimalik lahendada.

"See, et pikemas perioodis üks mingisugune majanduspoliitika paneb majanduse paremini toimima kui teine, jääb ikka paljudel valijatel abstraktseks ja eks siis poliitikud ka vastavalt käituvad," selgitas Terk.

Lisaks tulevikku vaatavale ambitsioonikale majanduspoliitikale tahaks eksperdid programmidest leida ideid, kuidas ja millist riiki jaksab ülal pidada vananeva ja kahaneva rahvastikuga Eestis. Just nende päralt peaks olema riigireform.

"Tegelikult võib erakondi kiita selle eest, et riigireform on pikemalt, põhjalikumalt platvormidesse sisse kirjutatud kui see on isegi ealeski varem olnud," ütles riigireformi radari projektijuht Rauno Vinni.

Tema kiidab ennekõike Eesti 200, Reformierakonda, Isamaad ja sotse. Programmides räägitakse riigi võimekuse tõstmisest, halduskoormuse ja bürokraatia vähendamisest ning e-valitsemisest. Kuigi see teeb teenused kiiremaks ja kvaliteetsemaks, on asjal ka teine külg, millest programmid vaikivad.

"Aga teisest küljest, kui me tahame väga laiaulatuslikule e-valitsemisele üle minna, siis see maksab palju. Investeeringud on suured ja see ei pruugi anda rahalist kokkuhoidu nii nagu loodetakse," rääkis Vinni.

Tema sõnul on erinevus ka teenuste kättesaadavuse lubamise ja tegelike võimaluste vahel.

"Me ikkagi lõppkokkuvõttes ühiskonnana ei suuda ja ei ole ka võib-olla lihtsalt tehniliselt võimalik tagada näiteks kiirabiteenust täpselt sama standardiga nii maal kui ka linnas. Ja sellest peaksid poliitikud rohkem rääkima, et võib-olla need standardid on oluline kokku leppida, aga need standardid võivad siin ja seal olla erinevad, sest lihtsalt ühetaoline hea kõrge kvaliteet on meeletult kallis," selgitas Vinni.

Valimisteni jäänud kolme nädala jooksul on valijatel viimane aeg küsida, millised on teenuste standardid nende kodukohas ja kust tuleb raha.