"Valimisstuudio": erakonnad juurdlesid ravijärjekordade vähendamise üle ({{commentsTotal}})

ETV valimisstuudio - üks spikker otsustamiseks.
ETV valimisstuudio - üks spikker otsustamiseks. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

ETV-s algasid kolmapäevast valimisdebatid. Esimeses "Valimisstuudio" saates käis väitlus sotsiaalpoliitika, pensionite ja tervishoiu üle.

Saates osalesid Jaak Aab Keskerakonnast, Taavi Rõivas Reformierakonnast, Helmen Kütt SDE-st, Priit Sibul Isamaast, Tiina Kangro Vabaerakonna esindajana, Helle Kullerkupp EKRE-st, Eesti200 esindaja Tiia Sihver ja Aleksander Laane Roheliste erakonnast.

Tervishoid

Helmen Kütt ütles, et ravijärjekordade vähendamiseks on vajalik perearstidele täiendava raha ja õiguste andmine. "See on mitmest osast ja osapoolest koosnev süsteem, mida tuleb tervikuna vaadata," ütles Kütt.

Jaak Aab selgitas Keskerakonna lubadust vähendada ravijärjekordi poole võrra. "Esimene samm on tehtud. See valitsus üle hulga aja otsustas Haigekassa rahastamist suurendada. Sellega peab minema edasi. Kõik prognoosid näitavad, et ka selle sammuga kuskil 2023. või 2024. aastal on ressursid piiri peal," rääkis Aab.

"Üks võimalus on ajutised haigushüvitised, ajutine töövõimetus, sinised lehed. Võiks kaaluda, et seda maksta töötukassa vahenditest ja kuhu teevad panuse nii tööandjad kui ka töötajad," lisas Aab.

Eesti 200 esindaja Tiia Sihver ütles, et Haigekassa võib anda raha palju tahes, aga kui niikaua kuni sisemist töökorraldust korda ei tehta, saab raha alati otsa ja ravijärjekorrad ei vähene. "Üks probleem on see, et tööealised puudega inimesed peavad iga viie aasta tagant hindamas oma töövõimet ja selle eelduseks on see, et ta peab olema viimase poole aasta jooksul käinud arsti juures, kes on fikseerinud tema seisundi," rääkis Sihver.

EKRE esindaja Helle Kullerkupu sõnul kulutakse erakorralises meditsiinis maksumaksja raha erakorralisele tööle, mis ei ole tegelikult erakorraline töö. "See on üks suur raiskamise koht," ütles ta.

Ta lisas, et eriarstidel on samamoodi järjekorrad, sest ei ole rahastust. Samas leiab ta, et arstidel ressurssi on ja planeerida ja rahastada tuleks mõistlikumalt.

Taavi Rõivas Reformierakonnast lisas, et korralikud haiglad igas maakonnakeskuses ja korralikud esmatasandi tervisekeskused väiksemates linnades on palju tõhusam, kui kõikide haigete transportimine Tallinnasse ja Tartusse.

Aleksander Laane rohelistest ütles, et raha juurde andmisest tervishoidu ei pääse."Me peame meditsiini raha juurde leidma," ütles ta.

Saatejuht Johannes Tralla küsis, kas Laane näeb neid kohti,kust raha leida. "Ma näen seda väga hästi. Halb tervis langetab SKP-d 6-15 protsenti," ütles ta.
Laane sõnul viib konkurents raha meditsiinisüsteemist välja. Ta märkis, et Eesti rahvaarv - 1,3 miljonit inimest on ühe suurhaigla teeninduspiirkond.

Laanele vaidles vastu Priit Sibul Isamaast. "Vastupidi, konkurents on väga mõistlik."

Küsimusele, kas Eesti tervishoiusüsteemis toimub raiskamine vastas Sibul, et saab efektiivsemalt, aga ülearust raiskamist ei toimu. Ta ütles, et ta ei ole veendunud, et betooni pandav Euroopa Liidu raha on mõistlik ja toob lahenduse. "Ilusad majad kedagi ei ravi, see on täiesti selge," ütles Sibul.

Taavi Rõivas vastas talle, et aitab kaasa ravimisele ikka. Rõivas rõhutas, et needsamad euroraha eest ehitatud tervisekeskused on väga olulised selleks, et arstidel oleks inimväärsed töötingimused.

Tiina Kangro Vabaerakonnast ütles, et praeguse korralduse juures ei saa olla kindel selles, et Eesti meditsiinisüsteemis mingi efektiivsus on.

Helle Kullerkupp selgitas, kuidas EKRE lahendaks kinni pandud sünnitusmajade probleemi. "Meil on selline plaan, et 4,5 ämmaemanda kohta on igas maakonnahaiglas ööpäevases valves pidada. See ei ole suur raha ja see annaks võimaluse kõikidele sünnitajatele enne, kui nad asuvad 100-kilomeetrisele autosõidule, kontrollida, missugune on nende seisund ja lapse seisund," rääkis Kullerkupp.

Sotsiaalpoliitika

Aleksander Laane ütles, et sotsiaaltoetuste üle peaks kohalikul omavalitsusel rohkem otsustusõigust olema.

"Meil on tööjõust puudus ja selleks, et laste emad saaks tööle minna ja tööl käia ka siis kui lapsed on haiged, siis kõige looglisem on, et sugulased tulevad appi lapsi hoidma. Aga me teame, et ka vanavanemad käivad tööl. Ja et neil ravikindlustus ei katkeks ja et neil ei tekiks tööl käimisega probleeme, siis me mõtleme küll, et omavalitsustele peaks andma teatud hulga raha, et nad saaks otsustada, kellele seda toetust on vaja," rääkis Laane.

Taavi Rõivas ütles, et praegune valitsus on vanemahüvitise süsteemi teinud selliseks, kus paljud vanemad rahas kaotavad. Samuti heitis ta ette, et paljudel juhtudel võetakse rasedus- ja sünnitushüvitiste pealt olulisemalt suuremat tulumaksu kui seni. "Kahest kohast on noortele vanematele mingi täiesti arusaamatu kirves selga löödud," ütles Rõivas.

"Sa tead ise ka, et nii ei ole," vastas Rõivasele Priit Sibul.

Ka Jaak Aab ütles, et juttu, et midagi on nii tuksi keeratud, ei tasu rääkida. "See valitsus tõstis lastetoetusi ja tõstis ka puuetega laste toetusi. Seda teed tuleb jätkata," sõnas Aab.

"Me oleme välja pakkunud, et universaalseid lastetoetusi peab suurendama. Esimene ja teine laps kuni 100 euroni, kolme kuni kuulapselise pere toetus võiks tõusta 500 euroni ja seitsme- ja enamalapselise pere toetus 700 euroni," rääkis Aab.

Johannes Tralla tõi välja EKRE lubaduse vähendada iga lapse pealt tulumaksu veerandi võrra. "Sisuliselt tähendab see seda, et nelja lapsega pered lõpetaksid tulumaksu maksmise," küsis Tralla Helle Kullerkupult.

"Just, vastab tõele," vastas Kullerkupp. Tralla lisas, et samal ajal lubab EKRE vähendada ka aktsiise. Helle Kullerkupp märkis, et riigieelarvesse saab väga palju raha juurde tuua, kui kulutamine ja raiskamine lõpetada, näiteks Rail Baltic ja arenguriikide abistamine.

"Majandusinimesed on selle kõik läbi arvutanud," kinnitas Kullerkupp. Lisaks lubab EKRE Kullerkupu sõnul tasuta ühte lasteaia kohta, ühte huviringi kohta ja vabastust eriarsti visiiditasust.

Saatejuht Andres Kuusk viitas, et auto soetamine lasterikastele peredele on lubadus, mille leiab Keskerakonna, Eesti 200 ja ka Vabaerakonna programmist.
Tiia Sihver selgitas, et suure pere kõige suurem probleem on liikuma saamine.

Taavi Rõivas ütles EKRE programm on täpselt nagu üks kunagine Villu Reljani valimislubaduse nali, et "me lubame meestele tasuta viina ja naistele kaineid mehi".

Rõivas ütles, et EKRE lubaduste puhul on ainuke küsimus see, kas EKRE ajab Eesti riigi nelja aastaga pankrotti või viie aastaga. "Seda, et see programm oleks adekvaatne või, et mõni majandusharidusega inimene oleks selle üle arvutanud, ma kategooriliselt keeldun uskumast. Tegemist on mitte isegi sadades miljonites, vaid miljardites puudujäägiga," lausus Rõivas.

Andres Kuusk küsis Tiina Kangrolt, kas Eesti perepoliitika on liiga sünnikeskne. "Me peaksime väga kiiresti reageerima riiklikult sellele, et me ei tegeleks mitte ainult sündidega. Ega siis pered ei ole sünnitusmasinad. Meil on vaja, et need inimesed oleksid õnnelikud, terved, ja seda tuleb toetada," rääkis Kangro.

Pensionid

Rääkides Isamaa põhilisest valimislubadusest - teise pensionisamba kaotamisest ütles Tiina Kangro, et juba tema tõstatas selle teema kaks aastat varem. "Eesti riik on läinud nii Reformierakonna kui ka sotsiaaldemokraatide poolelt seda teed, et riik peab ütlema inimesele, mis on talle kasulik. Ma ei ole absoluutselt sellega nõus. Inimesed on ise targemad," lausus Kangro.

Taavi Rõivas nimetas Kangro juttu räigeks populismiks. Ta ütles, et kui teise sambasse raha ei koguta jääb tulevaste pensonäride pension ebapiisavaks.

Ka Jaak Aab arvas, et teise sambasse kogutud raha vabastamine on vastutustundetu. "See, et vahepeal on lastud pikalt koguda selliseid teenustasusid pankadel ja tootlikust pole nõutud, see on olnud viga," ütles Aab.

"Praeguste pensionäride jaoks see midagi ei lahenda. Kui me lükkame laiali selle raha, siis korraks on soe, pärast on väga külm," sõnas ta. Aabi sõnul tuleb hoopis tõsta erakorraliselt pensione.

Aleksander Laane sõnul ei ole mõtet süsteemi pahupidi pöörata ning märkis, et süsteemi annab parandada.

Helle Kullerkupp nõustus Isamaa teise pensionisamba kaotamisega ideega. "Selle produktiivsus on olematu, inimesed saaksid oma raha tagasi ja paneksid selle oma äranägemise järgi kas kinnisvarasse ja minu poolest kasvõi kulda ja voodi alla kotiga," rääkis Kullerkupp.

"Inimesed peavad hakkama õppima vastutama oma elu, oma tervise ja oma finantsseisu eest. Ja seda tuleb hakata õpetama koolis," lisas ta.

Kullerkupp ütles, et pensionärid tuleks vabastada tulumaksust. "See on täiesti häbiväärne, kuidas pensionärid on pandud tulumaksu maksma," sõnas ta.

Helmen Kütt vastas teise samba teemal ja ütles, et kolmanda samba näol on juba vabatahtlik pensionisammas olemas. "Me näeme kui vähe on sinna kogujaid ja panustajaid. Kahtlemata sotsiaaldemokraadid ei ole nõus sellega, et teine sammas lihtsalt laiali lammutada," lausus Kütt. "See raha kaob nagu kulutuli," lisas ta.

Helmen Kütt tunnistas, et töötavate pensionäride maksustamine on vale ja seda tuleks muuta.

Sama ütles ka Jaak Aab. "Mina arvan, et vähemalt keskmine vanaduspension peab olema maksuvaba," lausus Aab.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: