Välisturistid Tallinnast kaugemale väga ei kipu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sander Koit/ERR

Sel reedel avaldas statistikaamet mullused turisminäitajad. Kuigi turisminumbrid pole kehvade killast, on ekspertide sõnul murettekitav välisturistide koguarvu langus. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mida saaks ette võtta.

Eestit möödunud aastal külastanud välisturistide arv soomlaste huvilanguse tõttu küll veidi vähenes, kuid Eesti Panga arvestuste kohaselt kasvas külaliste tarbitud teenuste ja kaupade hulk seejuures kolm protsenti 1,4 miljardi euroni. Kuna EAS arvestab juurde ka kulud transpordile, tõuseb see summa 1,9 miljardi kanti.

EAS-i turismiarendusstrateegia aastani 2023 näeb ette tulude hoogsat kasvu.

"Meie eesmärk on jõuda 2,6 miljardi euroni turismiteenuste ekspordis ja sel aastal me jõuame 1,98 miljardi euroni, mis on viis protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Nii et tulles algusse tagasi, siis Eesti turismil läheb väga hästi," rääkis EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.

Hotellide ja restoranide liidu juht Verni Loodmaa päris sama meelt ei ole.

"Kui me vaatame võrdluses Euroopas ja meie lähiriikides, siis Leedus oli oluline välisturistide kasv eelmisel aastal, ka Lätis oli pea kuus protsenti. Soomes kasvas ainuüksi Euroopa Liidu riikidest tulnud turistide arv neli protsenti. Soomes näiteks kasvas aasta jooksul Hiinast tulnud turistide arv 63 protsenti," kirjeldas Loodmaa.

"Ma tooksin esile, et turisminumbrid ei ole ainus oluline näitaja. On iga riigi otsustada, mis laadi turismi nad tahavad. Mõned riigid keskenduvad saabumiste
ja ööbimiste numbritele, teised keskenduvad rohkem sellele, et turistid tooksid võimalikult rohkem tulu. See on küsimus, millele Eestil ja igal teisel riigil tuleb ise vastata, millist turismi nad tahavad ja teha siis oma plaanid vastavalt sellele," rääkis OECD turismiüksuse analüütik Peter Haxton.

EAS kavatseb keskenduda turunduses just maksujõulisemale kliendile.

"Me tahaks siia tuua klienti, kes maksab rohkem. Me ei saa öelda, et tahaksime tuua rohkem vanemat klienti, sest näiteks Hiina vanem klient, tema elusaatus on olnud natuke teistsugune. Aga kui räägime Saksamaast, Inglismaast, siis sealt me põhimõtteliselt tahaks vanemat segmenti," ütles Sameli.

"Reisiv seltskond muutub vanemaks. 2040. aastaks on turistide seas 50 protsendi võrra kasvanud üle 60-aastaste osa," tõdes Haxton.

Turism on majandusharu, mille nimel tasub pingutada.

"Eeldatakse, et turismisektor kasvab 2030. aastani ja sealt edasi üle kolme protsendi aastas. Suurem osa sellest kasvust läheb Aasiasse, liikudes ära vanadest traditsioonilistest sihtkohtadest näiteks Euroopas, kus turism küll ka kasvab, aga suurim kasv tuleb siiski Aasiast," selgitas Haxton.

Üks oluline probleem Eesti turisminduses on see, kuidas meelitada külalised ka Tallinnast kaugemale.

"Täna on üks väga tõsine probleem see, et umbes kaks kolmandikku välisturistidest jääb ainult Tallinnasse. Detsembris oli see number isegi 77 protsenti," märkis Loodmaa.

Pealinnast kaugemale leiavad tee esialgu ikka peamiselt soomlased.

"Eelkõige on meil ikka Soomest inimesi. Aga järjest kasvav on ka sakslaste arv. Külastatakse meie Iloni imedemaad ja ka linnust kõige rohkem," rääkis SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid turundusjuht Maarja Kõuts.

"Ma arvan, et me peaks otsima ka nooremat sihtrühma. Kui praegu on see populaarne vanema generatsiooni seas, siis kuidas tuua noori, kes tahavad praegu minna pigem välismaale, aga näeks, mida põnevat on siin, Eestis ja just Saaremaal pakkuda," rääkis MTÜ Visit Saaremaa turundusjuht Riina Rander.

Sisuliselt avastamata võimaluste maa on Eestis konverentsiturism.

"Me vajame korralikku konverentsikeskust. Praegu väga palju tuleb meile ikka puhketuriste, suhteliselt vähe on ärituriste ja konverentsituristide osakaal on väga väike. Aga konverentsituristid on need, kes tulevad sihtriiki - võiks tulla ka Eestisse -, peatuvad suhteliselt pikalt, jäävad sageli ka posttuurile, sõidavad mööda maad ringi ja jätavad siia märkimisväärse hulga raha," ütles Loodmaa.

Plaani kohaselt peaks mitme tuhande kohaline konverentsikeskus tulema riigi ja Tallinna linna ühisrahastuse toel linnahalli.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: