Tuglase seltsi korraldatud debatil osalesid üheksa erakonna esindajad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ühest küljest on ka, millel nimel pingutada, sest Soomes ootab riigikogu valimistel kandideerijat ligikaudu 50 000 Eesti kodanike häält. Teisalt pole lõviosa Eesti erakondadest seni Soomes suuremaid pingutusi teinud. Üks põhjus võib olla välismaal elavate eestlaste madal valimisaktiivsus. Näiteks 2015. aasta riigikogu valimistel kasutas oma hääleõigust ainult 6,6 protsenti Soomes elavatest Eesti kodanikest.

"Iseenesest me näeme seda ju igal pool, et need eestlased, kes on päris püsivalt Eestist ära läinud teistesse riikidesse, siis järk-järgult side ja mingil viisil ka huvi Eesti päevapoliitika vastu hakkab ära kaduma," tõdes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski.

Nende valimiste eel on eriti uuemate poliitiliste jõudude jaoks aga iga hääl tähtis. Seega mõeldakse üha enam spetsiaalselt väliseestlastele suunatud sõnumitele.

Vabaerakond käis Helsingis peetud debatil välja mõtte Soomest kui riigkogu valimiste eraldi ringkonnast. Topeltkodakondsuse mõtet aga kaldus toetama enamik riigikogusse pürgivatest poliitilistest jõududest.

"Teine teema, mis on meie jaoks oluline, on Eesti hea ja tugeva hariduse Eesti territoriaalsetest piiridest väljaviimine. See tähendab seda, et rohkem virtuaalse Eesti kooli arendamine," ütles Eesti 200 esimees Kristina Kallas.

Soome Eesti kodanikkonna poliitikasse kaasamisega on kõige kaugemale jõudnud aga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, millel on Soomes ainukese Eesti erakonnana oma osakond.

"Esimesed aastad ei olnud meil küll väga edukad, aga viimased pooltesit aastat oleme väga aktiivseks muutunud siin. Hea näide on see, et me oleme viimase aastaga kasvanud 100 protsenti," rääkis EKRE Soome osakonna juht Rudolf Jeeser.

EKRE Soome osakonna liikmete jaoks on Jeeseri sõnul kõige põletavam teema tagasiränne Eestisse.