Eelnõu algatajateks on vabariiklane Lindsey Graham ja demokraat Bob Menendez ning hulk teisi senaatoreid senati välissuhete komiteest. Tegemist on karmima versiooniga eelnõust, mille eelpool mainitud kaks senaatorit eelmisel aastal esitasid, kuid mis senatis tookord piisavalt toetust ei leidnud, vahendas Reuters.

Reutersi hinnangul on praegusel eelnõul suurem võimalus, vähemalt mingil määral muudetud kujul, senati heakskiit pälvida, sest parteideülene pahameel Venemaa tegevuse pärast teiste riikide siseasjadesse sekkumisel on vahepeal ainult kasvanud. Samuti on suurenenud senaatorite, sealhulgas vabariiklaste soov, et Trump Venemaale jõulisemalt vastu astuks.

Trump, kes on varem mõnikord kongressi Venemaa-vastaste algatustega kaasa läinud, kuigi sageli avalikult vastumeelselt, peab enne seaduseks saamist samuti nimetatud eelnõule samuti allkirja andma. Valge Maja pole selle eelnõu küsimust veel kommenteerinud.

Eelnõu kohaselt võetaks sanktsioonidega sihikule näiteks Venemaa pangad, mis toetavad teiste riikide valimistesse sekkumist, Venemaa kübersektor ning isikud, kes "aitavad kas otseselt või kaudselt kaasa president Vladimir Putini nimel läbi viidud ebaseaduslikule ja korruptiivsele tegevusele".

Samuti kehtestaks piiravaid reegleid Venemaa nafta- ja maagaasisektorile, sealhulgas kehtestaks eelnõu sanktsioone isikutele, ke pakuvad teenuseid või rahastust Venemaa naftasektori arendamisele. Muuhulgas oleksid sihikul Venemaa riiklikud energeetikasektori investeeringud välisriikides.

Eelnõu (Defending American Security from Kremlin Aggression Act ehk DASKA) looks ka kaks ametkonda, mis hakkaksid vastavalt tegelema küberkaitse ja sanktsioonide koordineerimisega. Eelnõu näeb ka ette Putini vara kohta põhjaliku raporti koostamise.

Samuti avaldatakse eelnõus toetust NATO-le ning seatakse muuhulgas tingimuseks, et USA saab NATO-st lahkuda vaid siis, kui seda sammu toetab kaks kolmandikku senatist. NATO puhul on mainitud ka plaani liigutada USA poolt maha kantud sõjatehnika liitlastele, et vähendada viimaste sõltumist Venemaa taustaga toodangust.

"President Trumpi tahtlik halvatus Kremli agressiooni ees on kongressi jaoks piiri ületanud," märkis senati välissuhete komitee juhtiv demokraat Menendez oma avalduses.

Senatis, kus vabariiklastel on napp ülekaal, kukkus eelmisel kuul napilt läbi resolutsioon, millega sooviti hukka mõista Trumpi administratsiooni otsus leevendada sanktsioone oligarh Oleg Deripaskaga seotud firmade suhtes. Resolutsiooni toetajad on lubanud teemaga jätkata.

Menendez selgitas, et kongressi sooviks on, et administratsioon tegutseks seoses humanitaarkriisiga Süürias, kus Venemaa on toetamas president Bashar al-Assadi režiimi, seoses Moskva agressiooniga Ukraina vastu ning seoses rahvusvaheliste normide järjekindla õõnestamisega Venemaa poolt.

"Üks on üha rohkem kindel: Moskva jätkab surumist kuni ta tunneb tegelikku vastupanu," rõhutas Menendez.

Vabariiklane Graham, kellest on varasemast kriitikast hoolimata saanud üks Trumpi liitlasi kongressis, andis teada, et tema sooviks on Moskvale tugeva sõnumi saatmine.

"Meie eesmärgiks on status quo muutmine ja sisulised sanktsioonid ning meetmed Putini Venemaa vastu," selgitas ta. "Ta peaks lõpetama ja hoiduma sekkumisest USA valimisprotsessi, lõpetama küberrünnakud Ameerika infrastruktuuri vastu, eemaldama Venemaa Ukrainast ning lõpetama püüdlused Süürias kaost külvata."