Poola tegelik juht on kodumaal seninägematus kaitsepositsioonis
Aususele ja kommunismivastasusele oma kuvandi rajanud Poola võimupartei juht ja riigi de facto liider Jarosław Kaczyński peab end nüüd siseriiklikult ootamatult kaitsma, sest selgus, et ta on seotud keeruliste äritehingutega ning tema siseringis on mitu kunagiste kommunistidega väidetavalt seotud inimest.
Panused on kõrged, sest tänavu toimuvad kahed tähtsad valimised - Euroopa Parlamendi valimised mais ning Poola parlamendi valimised sügisel.
Skandaal vallandus, kui võimulolevat erakonda Seadus ja Õiglus (PiS) sageli kritiseeriv päevaleht Gazeta Wyborcza avaldas protokollid salaja lindistatud Kaczyński ja ühe Austria arendaja Gerald Birgfellneri ärikõnelustest, kus arutati Kaczyński plaani ehitada Varssavisse ühele krundile kaks pilvelõhkujat. Nüüdseks on plaanist loobutud ning arendaja nuriseb, et talle pole tehtud tööde eest raha makstud.
Maalappi omab sihtasutus, mis on seotud PiS-iga ning mille juhatuses istub Kaczyński. Sihtasutus Lech Kaczyński Instituut keskendub poliitilisele debatile ning see sai nime Jarosław Kaczyński kaksikvenna ja ekspresidendi järgi, kes suri 2010. aastal lennuõnnetuses.
Skandaalile reageerides ütles Kaczyński, et pilvelõhkujaid taheti ehitada kasumi teenimise ning sihtasutuse rahastamise eesmärgil. Ta lisas, et seadus lubab seda. Vaatlejate hinnangul taheti rajatistega rahastada ka Kaczyński siseringi ja erakonda.
Paljastus tekitas küsimusi, sest Poola seadused keelavad erakondadel äritsemise ja sellest raha saamise. Lisaks asetas paljastus küsimärgi alla peaaegu askeedi kuvandi, mis Kaczyński oma karjääri jooksul välja on lasknud paista.
Äkitselt on selgunud, et 69-aastane poliitik on osav äriläbirääkija. See on suur hüpe eluaegsele poissmehele, kes annetab raha hulkuvate kasside toitmiseks, kes väidetavalt tegi oma esimese pangakonto alles mõni aasta tagasi ning keda tuntakse tema ütluse järgi "raha teenimiseks poliitikasse ei minda".
Skandaal paisus reedel veel, kui Gazeta Wyborcza tsiteeris ütlusi, mis Birgfellner hiljuti prokuröridele andis. Selles tsiteeritakse Birgfellnerit ütlemas, et Kaczyński soovitas tal anda ühele sihtasutuse juhatuse teisele liikmele 100 000 zlotti (23 000 eurot), kui ta tahab saada ehitustööde alustamise luba. Lehes tsiteeriti Birgfellnerit ka ütlemas, et ta andis Kaczyński kantseleile ümbriku, kus oli pool ettenähtud summast, ning et ta nägi Kaczyńskit ümbrikku käes hoidmas.
Paljastused näitavad, et Kaczyńskil oli mitme miljoni euro suuruses projektis otsustav roll. Lisaks selgus, et Kaczyński ei tahtnud maksta Birgfellnerile umbes 14 kuu jooksul tehtud eeltööde eest.
Läbirääkimised Kaczyński kantseleis lindistas Birgfellner, kes on Kaczyński nõo väimees.
Birgfellner küsis Kaczyńskilt miljonite zlottide ehk sadade tuhandete eurode suuruste arvete tasumist, kuid Kaczyński ütles talle, et ta peab esitama üksikasjalikud arved või nõudma raha kohtus. Arendaja tundis end petetuna ning pöördus prokuratuuri, mis ta sel nädalal üle kuulas.
Gazeta Wyborcza avaldas ühe Birgfellneri arvetest, mille summa oli 1,6 miljonit zlotti (370 000 eurot).
Opositsioonierakonnad nõuavad prokuratuurilt ja korruptsioonivastaselt ametilt väidete uurimist.
Kaczyńskit vaevavad ka korruptsioonisüüdistused finantsintspektsiooni juhi vastu, kelle määras ametisse PiS, ning teated Poola keskpanga juhi nõunike üllatavalt suurtest palkadest.
PiS üritab avalikust elust tõrjuda inimesi, kes tegid koostööd kommunismiajal koostööd salateenistustega. Nüüd on aga meedia paljastanud, et Kaczyński lähedane liitlane ning Lech Kaczyński Instituudi kunagine juht Kazimierz Kujda, kes samuti Birgfellneriga kõnelusi pidas, oli 1980. aastatel aktiivne kollaborant.
PiS-i liikmetele tuli see nende sõnul üllatusena ning Kujda astus ametist tagasi.
Rambivalguse all on ka Kaczyński usaldatuim kantselei juht Barbara Skrzypek, kellel on aktsiaid firmas, mida omab Kaczyński sihtasutus. Ta töötas 1980. aastate lõpus kommunismiaja peaministri Zbigniew Messneri kantseleis sekretärina ning hiljem ka kindral Wojciech Jaruzelski kantseleis, kui Jaruzelski oli demokraatliku Poola esimene president.
See on esimene kord, kui Kaczyński ja tema erakond, mis saavutas parlamendis enamuse 2015. aasta valimistel helde sotsiaalprogrammiga, leiab end kaitsepositsioonilt. Samas on erakond jätkuvalt Poola kõige populaarsem partei ja selle toetus on tugev.
"Erakond, mis pidi olema poliitikas eetika mõõdupuu, segab äri poliitikaga nagu ei keegi teine," kirjutas päevalehe Rzeczpospolita toimetaja Bogusław Chrabota hiljutises kommentaaris.
Tema sõnul on nüüdne skandaal tõsine kuvandikriis, sest see andvat hoobi erakonna südamele ja ajule. Ta viitas Kaczyńskile, keda peetakse riigi mõjuvõimsaimaks isikuks ja valitsuse töö juhiks, kuigi ametlikult on ta parlamendisaadik.
Toimetaja: Merilin Pärli
Allikas: BNS