Näiteks Gdanski linnapea valimistel võidutses jaanuaris mõrvatud Pawel Adamowiczi endine asetäitja Aleksandra Dulkiewicz, kes kogus 82 protsenti häältest. Valimistel oligi vaid kolm kandidaati, kelle vahel suurt rivaalitsemist ei olnudki. Ning ükski neist ei olnud riigis võimul oleva Õiguse ja Õigluse parteiga seotud.

Poolas on sel aastal veel Euroopa Parlamendi ja riigi parlamendi valimised.

Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Anna Tiido ei usu, et Gdanski valimiste tulemus üleriiklikult kahele suurele erakonnale ehk valitsevale Õiguse ja Õiglusele või opositsioonilisele Kodanikuplatvormile suurt mõju avaldaks. Suurlinnades on nagunii just liberaalsematel parteidel suurem toetus.

Kaks nädalat tagasi teatas Õiguse ja Õigluse liider Jaroslaw Kaczynski uutest sotsiaaltoetustest - juulist hakkab kehtima lastetoetus 500 zlotti (116 eurot) alates esimesest lapsest (seni oli toetus alates teisest lapsest) ning ühekordne 1000-zlotine (232 eurot) toetus pensionäridele - lootuses, et samasugune lubaduste jagamise mudel, mis toimis 2015. aastal, annab edumaa ka nüüd.

PiS on hakanud kaotama oma edumaad, aga sügiseste parlamendivalimisteni, aga ka europarlamendi valimisteni maikuus on veel aega. Üldine poliitiline maastik on aga Poolas väga kirju. Kui Eestis on 10 parteid, siis Poolas on neid veelgi rohkem. Ja neid on tulnud juurde.

Üheks uueks tulijaks on Wiosna ehk Kevad, mille juht Robert Biedron on avalikult gei - ta on tugevalt katoliiklikus Poolas esimene parteiliider, kes seda ei varja. Partei toetus on suur, 14 protsenti. Kevade eesmärk on abordiseaduste leevendamine, söekaevanduste sulgemine ja metsaraie vähendamine. Biedron soovib pakkuda kolmandat väljundit Kodanikeplatvormi ning Õiguse ja Õigluse kõrvale.

Opositsiooniline Kodanikuplatvorm on moodustanud mitme erakonnaga Euroopa-meelse liikumise, mille toetus on praktiliselt võrdne valitseva parteiga. Esimene proovikivi on aga europarlamendi valimised kevadel.

Üha rohkem polariseerunud poliitikas saavad erilise tähelepanu skandaalid - üks neist on ajalehe Gazeta Wyborcza jaanuari lõpus avaldatud helisalvestis, kuidas muidu tagasihoidlik PiSi liider Jaroslaw Kaczynski vestleb ühe ärimehega kahe pilvelõhkuja ehitamise võimalikkusest ja raha liigutamisest läbi parteid toetava ühingu. 1,3 miljardit zlotti ehk umbes 300 miljonit eurot maksev projekt on praegu seisma pandud.