Keskpolügooni ümbruse elanikud koondusid vaidluses riigiga seltsingusse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Keskpolügooni ümbruse elanikud koondusid seltsingusse "Loodus, inimene ja sõjavägi", et tõhusamalt pidada dialoogi kaitseministeeriumi ja kaitseväega. Kaitseministeerium tahab omanikelt võõrandada kinnisvara, et rajada ohualad keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja ümbrusse, kohalikud tahavad oma kinnisvara eest õiglast hinda ning ametnikelt selgemat juttu.

Keskpolügoon laieneb, sest rasketehnika vajab suuremaid alasid harjutamiseks. Pillapalus seisab aga Ivar Porni eluase. Tema esivanemad lahkusid sealt, kui pärast sõda rajati sinna nõukogude polügoon ja majja pani punavägi elama oma metsavahi. Nüüd on elamine jalus Eesti riigil - sinna plaanib kaitseministeerium polügooni ohuala, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Majapidamine jääb praegu siia - keskpolügooni praegusest piirist väljapoole. Ja nii-öelda planeeritavasse laiendatud ohuala sisse," selgitas Porn.

Planeeritavatel ohualadel pole sihtmärke, kuid sinna võib langeda ülelendav või sihtmärgialalt põrkesse läinud laskemoon. Ivar Porn arvab, et kaitsevägi ja kaitseministeerium taastavad lõpuks polügooni selle algses, nõukogude aegses suuruses.

"See nõukogude aegne polügoon - 33 000 hektarit oli umbes siin. Kui 12 000 hektarit on keskpolügooni ala, 10 000 on ohualad, 5000 on Soodla harjutusala, siis jääb üks jupp vahele, nii et siia ta jääb," kirjeldas Porn.

Poolsada inimest ühines seltsingusse "Loodus, inimene ja sõjavägi". Nad pole rahul sellega, kuidas kaitseminsteerium keskpolügooni asutamisest saadik kohalikega asju ajab.

"20 aastat tagasi alustati keskpolügooni planeerimist praktiliselt. Juba 20 aastat on sama muster, et alguses ei ole info üldse teada, on sellised määratlused nagu "võib-olla", "pole veel kindel", "ei tea täpselt" ja siis ühel hetkel - prauhti - on olemas paberid, dokumendid, millele on tarvis anda kiiresti kooskõlastusi ja need on juba pöördumatud," rääkis kohalik elanik Katrin Kull.

Ivar Porniga võttis kaitseministeerium ühendust aasta tagasi ja teatas, et tahab tema kinnisvara osta. Maaomanik arvab, et riik hindab tema maa nii odavaks, et saadud raha eest on tal raske uut eluaset soetada.

Mullu jõustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus. Kaitseministeerium kinnitab, et seadus võimaldab omanikule rahaliselt vastu tulla.

"Eelmise aasta suvel vastu võetud uus seadus annab võimaluse maksta ka 20 protsenti motivatsioonitasu ning lisaks veel hüvitist, kui selle maa peal toimub majandustegevus. Üldiselt, siiamaani on meie näited olnud sellised, et me oleme saanud vastastikku kasulikule kokkuleppele," selgitas ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.

Soodla harjutusvälja ning keskpolügooni vaheline ala on liiga soine, et seda riik endale tahaks. "Aktuaalne kaamera" küsis Salmilt, kkas polügooni ümbruse maaomanikud saavad kindlad olla, et polügoon oma ohualadega ei laiene veelgi.

"Kas ma täna ütlen siin sirge näoga kaamerasse, et me kindlasti mitte kunagi ei laiene? Siis kindlasti ma seda ei ütle. Aga see ei tähenda seda, et meil on kuskil mingi salaplaan, kus me teeme sellest veel kaks korda suurema polügooni," vastas Salm.

Kusti Salm ütles, et kõik sõltub rahvusvahelise olukorra pinevusest ja sellest, millised üksused Eestis paiknema ja harjutama hakkavad.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: