Narvas häältelugemisel tehtud viga kelleltki mandaati ei võtnud

Narva ühes valimisjaoskonnas eksiti häältelugemisel umbes 1500 häälega. Häälte ülelugemine mandaatide jaotusesse muudatusi ei toonud.
Häälte teistkordse ülelugemisega tõusis valimistel osalusprotsenti 63,7 peale. Viimased komisjonid lõpetavad töö ja kinnitavad protokollid teisipäeval, siis selgub ka lõplik osalusprotsent.
Esmaspäeval selgus, et häältelugemisel sisestati Narvas ühes jaoskonnas häältelugemisprotokolli häälte arvu asemel kandidaatide järjekorranumbrid.
Eksimusest rääkis esmaspäeval ERR-ile Narva linnasekretär Ants Liimets, kes vastutab valimiste korralduse eest. Tema sõnul mõjutas eksitus umbes 1500 häält. See tähendab, et hääli kaotasid Eesti 200 ja EKRE.
Selline viga tõstab Ida-Virumaa kvoodi suurust. Esialgu arvati, et see võtab EKRE-lt mandaadi ning annab selle juurde kas Keskerakonnale või Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.
Häälte ülelugemine aga mandaatide jaotussesse muudatusi ei toonud.
Vinkel: häälte ülelugemine ongi vigade leidmiseks
Riigikogu valimiste järgne häälte teiskordne ülelugemine ongi mõeldud vigade leidmiseks, seda tehakse rahulikult ning selle lõppemise aeg ei ole teada, ütles valimisteenistuse juht Priit Vinkel.
PRIIT VINKEL
Esmaspäeva hommikul selgus, et Narva ühes valimisjaoskonnas eksiti häältelugemisel umbes 1500 häälega.
Vinkel ütles hommikul rahvusringhäälingule, et ei tea veel täpselt, mis eksimuse põhjustas.
"Ei oska hetkel veel täpsemalt öelda. Narva osas uurimine käib - selleks ongi teine ülelugemine. Vaadatakse üle kõik täpsed asjaolud, tõenäoliselt olid need inimlikud eksitused, mis siis protokolli kandmisel juhtusid. Aga ma korda - teine ülelugemine ongi selleks, et saada kõigi õhtul tehtud vead kätte ja (teha) kõik korda," rääkis valmisteenistuse juht.
Vinkel hoidus ka ennustamast kui kaua häälte ülelugemine võib kesta.
"Sõltub sellest, kui palju hääli on kokku luegda. Kell 10 üle Eesti see algas, eks suuremates kohtades võtab see rohkem aega, väiksemates vähem. Nii, et suure tõenäosusega on see õhtuks valmis. Aga see on jällegi asi, kus me ei kiirusta, see on täpne teadus ja kui on vaja, et ka homme jätkata, jätkatakse ka homme," rääkis valimisteenistuse juht.
Ta tunnistas, et hetkel ei ole valimisteenistusel rohkem infot eksimustest teistes piirkondades, kuid teenistus uurib ka ise seda päeva jooksul ja täpsustab andmed õhtuks.
Liimets: EKRE ja Eesti 200 kandidaatidele märgiti 1500 häält rohkem
Narva linnasekretär Ants Liimets selgituse kohaselt kandsid Narva ühe valimisjaoskonna komisjoni liikmed Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaadi Kersti Krachti ja Eesti 200 kandidaadi Ahti Puuri häälte arvuks protokolli nende kandidaadinumbrid, mistõttu kasvas nende häältesaak kümneid kordi.
Ants Liimets
"Kandidaadile number 743 (Kracht - ERR) kanti protokolli 743 häält ja kandidaadile number 868 (Puur) oli protokollis märgitud 868 häält," rääkis Liimest usutluses rahvusringhäälingule (ERR). "Valimiskomisjoni mustandis, mis valmis lugemise käigus, on märgitud samaaegselt 8 ja 10 häält," lisas ta samas.
Liimets nägi eksimuse ühe põhjusena ka puudusi häältelugemise korralduses. "Ühelt poolt võib seda pidada inimlikuks veaks, aga teiselt poolt on see ka meie häältelugemise süsteemi ilmne puudujääk, kuna paljud jaoskonnad korraga töötavad ja sel ajal ei saa arvutisüsteem kõigile ühtviisi vastata. Ja niimoodi võis sattuda ka arvude nihe sisse," rääkis Narva linnasekretär.
Tema sõnul loetakse hääled uuesti üle ning siis selgub ka täpne valimistulemus. See muudab aga mandaatide jaotust Ida-Virumaal.
"Kuna hääletanute arv umbes 1500 võrra kahaneb, siis kahaneb ka otsemandaadi (saamiseks vajalike häälte) arv. See tähendab, et keegi võib saada omale otsemandaadi ja keegi võib kaotada," selgitas Liimets.
Esimese häältelugemise järel oli EKRE saanud Ida-Virumaalt 0,73 ja Eesti 200 0,46 kvoodi jagu hääli. Keskerakond sai 3,53 ja sotsiaaldemokraadid 0,98 kvoodi mahus hääli.
Toimetaja: Mait Ots