Riigikogu toetas pärast põhiseaduskomisjoni esindanud Hanno Pevkuri ja riigikaitsekomisjoni poolse ettekandja Ants Laaneotsa ärakuulamist 53 poolthäälega seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtmist. Reformierakondlane Pevkur soovitas presidendi vastuväiteid arvestada ning seadust muuta, tema erakonnakaaslane Laaneots aga kutsus üles seadust senisel kujul vastu võtma.

Pevkur viitas oma esinemises, et seadusemuudatus annab kaitseväele õiguse siseneda varjatult eraettevõtete andmebaasidesse ning õiguse inimesi varjatult jälgida. Kui riigikogu seaduse muutmata kujul vastu võtab ja president selle riigikohtule lahendada annab, siis võib seaduse jõustumine kaugemale lükkuda, kui seadust täpsustades, argumenteeris Pevkur.

Laaneots leidis, et muudatusi pole vaja teha.

President Kaljulaid otsustas kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andva seaduse, mille võttis vastu riigikogu eelmine koosseis, jätta välja kuulutamata tänavu märtsi alguses. Seadus on vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi, teatas presidendi kantselei.

Riigikogu poolt tänavu 20. veebruaril vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega sooviti muuhulgas anda kaitseväele õigus kaitseväe julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võimalus varjatult kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.

Kui riigikogu presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, peab president seaduse välja kuulutama või taotlema riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama.