Komisjon soovitab presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seadust muuta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sõjaväepolitseinikud Kevadtormil.
Sõjaväepolitseinikud Kevadtormil. Autor/allikas: Rauno Volmar, Ardi Hallismaa/Kaitsevägi

Riigikogu põhiseaduskomisjon soovitas esmaspäeval muuta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadust, mis annaks kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi, tunnistades sellega presidendi tehtud etteheited põhjendatuks.

"Otsustasime teha ettepaneku seadust muutmata kujul mitte vastu võtta," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Jaak Madison esmaspäeval ERR-ile.

Tema sõnul puudutavad enamat selgust ja võimalikku muutmist vajavad aspektid seaduses ajutise julgeolekuala loomist, millel võib kaitsevägi tsiviilisikuid julgeolekukontrolliks varjatult jälgida.

"See võib minna vastuollu riigikogu eelmise koosseisu lõpus vastu võetud isikuandmete kaitse seadusega ning juba seepärast oleks mõistlik kaitseväe korralduse seaduse muutmist korrigeerida," lisas Madison.

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadust arutas esmaspäeval ka riigikogu riigikaitsekomisjon, mis otsustas selle kohta lisainfot küsida.

"Komisjon otsustas paluda lisainfot," ütles riigikaitsekomisjoni aseesimees Kalle Laanet esmaspäeval ERR-ile. Tema sõnul soovib komisjon õiguskantslerilt lisainfot ja seisukohta eelnõu suhtes. Samuti tahab riigikaitsekomisjon suuremat selgust ajutise julgeolekuala loomise tingimuste kohta ning samuti ootab kaitseministeeriumilt infot, kuidas maandatakse riskid, et kaitsevägi tsiviilisikute suhtes saadud õigusi ei kuritarvitaks.

President Kersti Kaljulaid otsustas kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andva seaduse jätta välja kuulutamata tänavu märtsi allguses. Seadus on vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi, teatas presidendi kantselei.

Riigikogu poolt tänavu 20. veebruaril vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega sooviti muuhulgas anda kaitseväele õigus kaitseväe julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võimalus varjatult kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.

Kui riigikogu presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtaks, peab president seaduse välja kuulutama või taotlema riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama.

Kui riigikogu otsustab seadus muutmata kujul mitte vastu võtta, peab riigikogu juhatus selle uuesti menetlusse andma, määrates eelnõule juhtivkomisjoni.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: