Pirita elanikud võitlevad ebaloogilisse kohta rajatava kõnnitee vastu ({{commentsTotal}})

Tallinnas Pirita linnaosas Vabaõhukooli tee ääres elavatele inimestele valmistab meelehärmi plaan rajada kõnnitee nende jaoks ebaloogilisse kohta - elumajadest teisele poole sõiduteed. Pirita linnaosavalitsuse teatel on niisuguse projekti põhjuseks mitmed nõuded, kuid muudatusi kavatsetakse siiski kaaluda.

Vabaõhukooli tee kõnealuses lõigus on ühel pool teed elumajad, teisel pool aga mets. Kohalik elanik Käärt Aru rääkis ERR-ile, et tee rekonstrueerimisel majade 70-74 lõigul on probleem selles, et kõnnitee on projekteeritud ebaloogilisele teepoolele.

"Selle kasutamiseks peavad inimesed ületama sõiduteed mõttetult kaks korda. Lisaks on kolm maja sellises olukorras, et astuksid väravast väljudes otse sõiduteele, kus toimub elav liiklus," kirjeldas ta.

Kuna teed tuleb ületada ülekäigurajalt, peaksid nende kolme maja elanikud vöötrajani ikkagi mööda sõiduteed sammuma. Lisaks tuleks talvel paksu lumega kõigepealt lumevallist üle ronida ja kokkuvõttes muutub olukord elanike arvates senisest palju ohtlikumaks.

Samuti Vabaõhukooli teel elav Jane Kodar ütles, et kui ta oma koduhoovist välja läheb, jõuab ta sõiduteele ja kõnnitee asub teiselpool teed metsa ääres.

"Ei ole siin midagi nii väike liiklus. Kui iga päev siin elad, siis näed, mis toimub. Väravast välja sõiduks oleme pannud puu külge peegli, et näeks seda nurka," kirjeldas ta ja lisas, et neil on autogagi ohtlikke olukordi tekkinud, aga kui laps hommikul unisena teele astub, on oht veel suurem.

Kodara sõnul soovivad elanikud, et ülekäigurada algaks nende värava lähistelt, sest siis ei peaks lapsed kõndima pimeda nurga juures oleva ja nende hinnangul ohtliku sebrani.

Aru rääkis, et eelmise aasta kevadel saadeti elanikele infoleht, kus neid teavitati plaanist tee rekonstrueerida ja kutsuti üles arvamust avaldama. Toona tundus kõik loogiline, sest inimesi on ajapikku piirkonda juurde kolinud, liiklus on üsna vilgas ja hoolimata sellest, et tegu on õuealaga, sõidavad autod seal päris kiiresti. Seega tundus kõnnitee vajalik, sest seni käisid inimesed sõiduteel.

Eelmiste kohalike valimiste eel tehti Aru sõnul metsa poole sõiduteest üks eraldusala, kuid oli näha, et see ei toimi - inimesed seda ei kasutanud, sest see pole nende marsruudiga kooskõlas. Nüüd on aga tehtud plaan metsapoolne, elanike jaoks ebaloogilise asukohaga teerada ära asfalteerida ning ühtlasi suurendada teelõigul piirkiirust ning õueala kaotada.

Aru ütles, et senises suhtluses Tallinna kommunaalametiga on olnud niisuguse asukoha põhjenduseks vajadus säilitada suuri puid ja mitte nende juuri kahjustada. Kommunaalamet vastas talle mullu septembris, et keskkonnaameti nõudel tuleb ehitustööde piirkonnas säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust.

"Suuremahuliste raietööde vältimiseks asetatakse õhema konstruktsiooniga kergliiklustee Vabaõhukooli tee metsapoolsele küljele ning konstruktsioon rajatakse puude juurestike peale," teatas Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik toona saadetud kirjas.

Samas kirjas tõi Vesiallik välja, et linnatänavate standardis on sätestatud kergliiklusteele miinimumlaius ja kui seda vähendada, suureneks liiklusohtlikkus ja ka prügivedu muutuks keerulisemaks.

"Kergliiklustee laiuse vähendamine standardijärgsest miinimumist ei ole võimalik, kuna miinimumlaiusest kitsam tee on jalgtee, millel jalgrattaga liiklemine on jalakäijate ohutuse tagamiseks keelatud," lisas Vesiallik.

Aru sõnul on linnaametnikud öelnud, et kui nad laiendaksid autoteed sinnapoole, kuhu praegu on kavas kõnnitee rajada, kahjustaksid nad puujuuri, sest tegu on kapitaalsema tööga. Kommunaalameti viidet kõnnitee laiuse standarditele peab Aru ebaoluliseks nüansiks, sest niisuguse laiusega tee oleks vaid lühikesel lõigul ja mujal asumis on teed ikka sellised, nagu ajalooliselt kujunenud.

Tõeline üllatus saabus aga eelmisel nädalal, kui teelõigu äärest asuti maha võtma puid -neid samu, mille säästmise vajadus toodi põhjenduseks, et kõnnitee elanikele ebamugavasse kohta rajada.

Linnaosavalitsus lubab muudatusi kaaluda

Pirita linnaosavalitsuse arendusnõunik Tõnis Liinat ütles ERR-ile, et enne tee projekteerimist tehti geodeetiline uuring ja pandi paika maa kõrgused. Teisele poole sõiduteed ei saanud kõnniteed tema sõnul rajada just seepärast, et kõrgused seda ei võimaldanud. Lisaks ei lubanud keskkonnaamet veekaitsevööndis rohkem puid raiuda.

"Maha võeti ainult need puud, mis jäävad konkreetselt kõnnitee ette," selgitas ta äsjast raiet.

Vöötraja asukoht ei ole Liinati sõnul veel lõplikult paigas ja sel nädalal käis ta ka kohapeal elanikega kohtumas, et olukorda selgitada. Ümbertegemise võimalusi kaaluvad tema sõnul Tallinna kommunaalamet ja transpordiamet.

Liinat ütles, et arutatud on võimalust rajada väiksem kõnniteeriba siiski ka elumajade-poolsele teeküljele, kuid selle üle käivad samuti veel läbirääkimised.

"Midagi pole kindlat," rõhutas ta. "Projekt on kindel, aga kas selles saab muudatusi teha, otsustab projekteerija koos ametkondadega."

Selguse saamiseks kulub tema hinnangul vähemalt 30 päeva. Kõigepealt alustatakse aga sadeveekanalisatsiooni ehituse ja elektrikaabli maa alla viimisega, nii et asfaldi panek ja äärekivide tõstmine võetakse ette alles mais või juuni alguses.

"Üksi seda ei saa otsustada. Siin peavad kõik asjaosalised uuesti kokku tulema ja seda läbi kaaluma ja arutlema. Ka keskkonnaamet peab nõusoleku andma," võttis Liinat teema kokku.

Käärt Aru ütles, et kui linn peakski majadepoolsesse teeserva samuti väikese kõnniteeriba rajama, siis ilmselt hakkavadki inimesed selle tillukese riba peal käima ja metsatee asfalteerimine muutub eriti mõttetuks.

"Suur probleem ongi tegelikult selles, et on tegeldud projektiga, arvestades kinnisilmi mingite standarditega. Kohalike elanike huvi ja loodusega, mis on ilmselt siin elamise põhiargument, keegi arvestada pole tahtnud," tõdes Aru.

Tallinna linn ei soovinud ERR-i küsimustele sel teemal vastata. "Hetkel on koostamisel vastus samasisulisele arupärimisele volikogu liikmelt. Enne kõiki asjaolusid selgitava vastuse valmimist ei ole võimalik tõstatatud probleemi kommenteerida," teatas Raepress.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: