Teisipäeval peetud kõnes, kus ta soovis rõhutada põhitegevuskasumi (EBIT - earnings before interest and taxes) olulisust, ütles Diess ka lause "EBIT macht frei" ehk "EBIT teeb vabaks". Paraku meenutas see vägagi natsiperioodi hüüdlauset "Arbeit macht frei" ehk "Töö teeb vabaks", mis oli omal ajal kirjutatud ka Auschwitzi koonduslaagri värava peale, vahendas BBC.

Diess teatas hiljem tehtud avalduses, et ta vabandab "ilmselgelt ebaõnnestunud sõnavaliku" eest.

Ta selgitas, et ta soovis vaid viidata vabadusele, mida tugev finantsseis Volkswagenile annaks. "Mitte ühelgi hetkel ei olnud minu eesmärgiks, et see avaldus valesse konteksti pandaks. Sellel hetkel ma lihtsalt ei mõelnud selle võimaluse peale," tunnistas Diess.

Autofirma juht tunnistas ka, et seoses Kolmanda Reichiga lasub Volkswagenil eriline vastutus.

Volkswagen rajati 1937. aastal ning see oli osa Natsi-Saksamaa juhi Adolf Hitleri visioonist pakkuda riigi perekondadele tasukohast sõiduautot. Teise maailmasõja päevil tootis Wolfsburgis peakorterit omav ettevõte sõidukeid ka Natsi-Saksamaa relvajõudude jaoks. Samuti kasutas firma sellel perioodil orjatööjõudu, kelleks oli umbes 15 000 inimest lähedal asuvatest koonduslaagritest.

Kuigi väljend "Arbeit macht frei" pälvis rahvusvahelist tähelepanu seoses natsidega, oli selle algseks autoriks 19. sajandi lingvist ja kirjamees Lorenz Diefenbach ning seda kasutasid 1920. aastatel tööjõupoliitikat puudutavates avaldustes ka Weimari vabariigi poliitikud.