Sig Saueri etteheidetel relvahankele võib vähemalt osaliselt alust olla ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis eelmisel esmaspäeval rahuldamata Eesti kaitseväele ja politseile automaattulirelvade pakkumise hankel teiseks jäänud relvatootja Sig Sauer kaebuse. Kui komisjon käsitles põhjalikult kolme konkreetset punkti, siis enamik Sig Saueri etteheiteid olid esitatud kahtluse vormis ja jäid käsitlemata.

OÜ Bristol Trust ja selle juht Ants Põldsam esindavad Eestis relvatootjat Sig Sauer. "AK. Nädal" näitab neile nende firma kontoris Tallinna külje all Peetris üht videot. Video on filmitud Ameerika Ühendriikides ja sellelt nähtub, kuidas viiakse läbi relvatesti, mille põhjal otsustati, kas automaatide hankelt võidukana väljunud Lewis Machine and Tool Company (LMT) relv on kvaliteetne.

See test näeb ette, et relval lastakse kukkuda täpselt pooleteise meetri kõrguselt betoonpinnale ja relv ei tohi seejuures funktsionaalselt ja strukturaalselt viga saada. Videol on näha, kuidas üks testi läbiviijatest hoiab käes relva ja teine mõõdab tavalise mõõdulindiga selle kõrgust maapinnast. Tegevus toimub hoone kõrval ja betoonpinnaks on valitud kõvem kivi kohe muruplatsi ääres. Taamal on näha, kuidas mööda teed sõidavad autod. Põldsam ei ole seda videot varem näinud.

"Ma näen siin videos kahte sõpra, kes veedavad tänava ääres õhtupoolikut või pärastlõunat. Siin ei ole eriti kontrollitud mitte midagi. Kui kõrgelt kukutati, mis see pinnas on, kuhu kukutati, autod sõidavad taga. No pehmelt öeldes mul pole sõnu. See on kurb vaatepilt," nendib ta.

Testid tehti lohakalt

Automaatide hange võideti odavaima pakkumisega, mille tegi LMT. 16 000 relva olid nad nõus müüma 22 miljoni euro eest. Sig Saueri pakkumine oli umbes viis miljonit kallim.

Hankevõidu saanud ettevõtte juures tehtavad relvatestid on olulised, sest peavad Eesti riigile andma kindluse, et ostetav kaup - sõlmitava raamlepingu raames kokku kuni 75 miljoni euro maksumuses automaate - on ka päriselt hea.

"Testide läbiviimine on igal endast lugupidaval tootjal väga range. See ala on piiratud, relvad on konkreetselt ära märgistatud, üle loetud. Need nõuded ei ole sellised, et teeme nii või teeme naa," ütleb Põldsam.

Mullu augustis käis Eesti poolt relvateste vaatamas esinduslik delegatsioon – sinna kuulusid näiteks hanget vedava Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) juht Rauno Sirk, sealne hankeosakonna ülem Priit Soosaar, kaitseväe pearelvur Risto Pärtel ja teised. Delegatsioon pidi veenduma, et pakkujal on võimekus verifitseerimisteste korraldada. Testidelt tilkunud materjal seab aga nende korralduse kahtluse alla.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" lasi Põldsamil kommenteerida veel paari fotot. Ühel neist on näha, et relvad on asetatud vette. Põldsami teada on seal kujutatud nn soolase vee testi, kus katsetatakse, kas relv pärast ekstreemtingimustes ligunemist töötab. Põldsami teada pidi soola sisaldus vees olema viis protsenti, kuid väga täpselt seda kohapeal ei kontrollitud. Vähemalt jutu järgi on ta kuulnud, et keegi hankekomisjoni liikmetest pistis näpu vette, siis suhu, imes seda natuke aega ja vaatas, et on soolane küll. "Ju tal oli see andur põses võib-olla," märgib ta irooniliselt.

Kolmandal fotol, mida saatetegijad Põldsamile näitasid, on kujutatud sissevaade jäätisekülmikusse. Seal on relv ja selle kõrval lisaseade, milles Põldsam tunneb ära kaasaskantava ilmajaama, mida kasutavad snaiprid. Ta ei usu, et see ilmajaam on sobiv temperatuuri mõõtmiseks sügavkülmikus ja sellises testis - see pole lihtsalt selleks mõeldud.

"Test tegelikult nägi ette kontrollitud keskkonda. Samamoodi pidi seal olema vihmuti, mis siis tekitab relvale kindla kihi jääd. Selle testi mõte on, et pärast jää tekkimist see kopsitakse sealt maha ja relv toimib või ei toimi," ütleb ta.

Vihmutit fotol näha ei ole.

Autor: ERR

VAKO kogu kaebust ei arutanud

Tegelikult oligi osa Sig Saueri kaebusest üles ehitatud sellele, et relvateste poleks tohtinud läbi viia algeliste mõõteriistadega ja sellistes tingimustes. VAKO-s neid punkte ei arutatud - need olid esitatud kas ajaliselt liiga hilja või lihtsalt pelkade kahtlustena.

"Kui hankekomisjoni liikmed ei ole lõpuni ausad, varjavad infot ja ütlevad meie küsimuste peale tihtilugu, et nad ei mäleta või ei oska öelda, siis ongi väga raske ära tõestada, et see info, mis meil on, on õige," ütleb Põldsam.

Info varjamist selle hanke raames kinnitas VAKO viimasel istungil ka seda läbi viinud VAKO liige Mart Parind. Ta ütles, et pole sellise salastamismaaniaga varem kokku puutunud. Ärisaladusega kaetuks ja seega salastatuks loeti hanke raames dokumente, kus tema sõnul polnud ärisaladuse lõhnagi.

RKIK-i hangete osakonna juht Priit Soosaar ei tunnista mingil juhul susserdamist. Tema sõnul viidi kõik testid LMT relvaga läbi korrektselt.

"Need testid, mis läbi viidi, viidi siis vastavalt NATO standarditele, mida kasutavad ka teised NATO riigid, kui nad erinevaid relvasüsteeme ostavad," selgitab ta.

Kaitseväe pearelvur Risto Pärtel toob välja külmikutesti ja ütleb, et seal polnud üldse oluline vihmutit kasutada, sest relvale oli tarvis lihtsalt jääkiht tekitada ja kontrollida, kas relv pärast toimib. Samuti polnud tema sõnul soolavee testis oluline, kui palju täpselt soola on. Seal vaadati midagi muud.

"See soolasus ei omagi tähtsust. Tähtsus on pigem selles, et kui relv panna vee sisse, hoida seda seal, võtta välja ja temast lasta, kas siis relva korpusesse jääv vesi takistab kuidagi relva laskmast või tekitab purustusi," ütleb Pärtel.

Pärtel lisab, et kui hankekomisjonile oli oluline täpsus, siis tehti teste laboris. Need testid, mida eestlased kohapeal näha tahtsid, tehti nendes tingimustes, nagu tootjal olid.

Väide: teste tehti korduvalt

Eraldi huvitav on Sig Saueri viimase kaebuse kolmas punkt, mis ütleb, et hankija on lubanud osa teste teha LMT-l mitu korda ja tagantjärele. Et kui ei õnnestunud esimisel korral, siis uuesti. Soosaar ütleb kategooriliselt, et sellist asja pole olnud ja kõike tehti vastavalt ettenähtule – üks kord.

Samas on "Aktuaalse kaamera" valduses septembri teisel poolel ehk kuu aega pärast Ameerikas tehtud teste RKIK-i poolt LMT-le saadetud kiri, kus otsesõnu öeldakse, et LMT peab paari testi kordama. RKIK-i pressiesindaja Ingrid Mühlingu saadetud täiendav selgitus on järgmine: "Komisjon esitas pärast verifitseerimisprotsessi tootjale täiendavad küsimused ja sai neile ka vastused, teie poolt mainitud teste uuesti ei tehtud, kuna ettevõtte vastused olid ammendavad."

Lisatestide tegemist LMT relvadega küll tunnistatakse, kuid hankekorraldajate sõnul ei võetud neid arvesse. "Kui need verifitseerimistestid olid läbi, siis kaitseväe sportlikust huvist katsetati erinevaid lisaseadmeid. Näiteks üks, mida taheti näha, et kuidas see integreerub, oli granaadiheitja. Ja seda siis loomulikult tehti," ütleb Soosaar.

Kaitseväe pearelvur Pärtel ütleb siiski midagi enamat.

"Tegelikult LMT teste tehes teinekord tegi varasemalt prooviks selle testi ära või siis katsetas mingit teist lisaseadet või salve. Meile luges see üks test, mida me saime tunnistada. Teised testid - miks see üldse testraportisse pandi, siis seepärast, et tootja soovis näidata, et ta on nii mitu korda seda relva testinud, et anda kinnitust hankekomisjonile, et see relv on töökorras," selgitab ta.

Kert: nad ei räägi ühte juttu

Kahe mehe jutt jätab vastuolulise mulje ja just sellele viitab ka riigikogu riigikaitse komisjoni liikmena hankel silma peal hoidnud erukindral Johannes Kert.

"Kusagilt kumab välja see, et nad ikkagi vist ei ole päris hästi ette valmistatud, kuna ühed arvavad pärast hanget ühte ja teised arvavad teist. Nad ei ole seal ise kooskõlas. Nad ei räägi ise ühte juttu," ütleb ta.

Testide läbiviimisest ei ole tal samuti jäänud head muljet.

"See video selle kukkumiskatsega pigem jätab mulje profaansusest," lisab ta.

Konkurent Põldsam ongi selles osas kõige nõutum - relvasüsteemi verifitseerimist ei saa ju teha suvaliselt või lohakalt.

"See, kuidas hankija praegu soosib ühte ettevõtet, ei ole mina 10 aasta jooksul enda puhul kordagi näinud. Meid on kõrvale lükatud ja hankes mittevastavaks tunnistatud, kui meil on seljakotil etikett olnud 10 sentimeetrit vales kohas," ütleb ta.

LMT relval lisarelss

Põldsam näitab õhkrelva abil veel üht kummalist asja - nimelt LMT relvale kruvitud lisarelssi. Relss on relva peal selleks, et kinnitada sinna näiteks optika. Üldiselt on selline relss kohe relva peal olemas, nagu tegelikult ka LMT relval näha. Kuid fotodelt näeme, et LMT on oma relvale piltlikult ühe korruse peale pannud. Põldsam ütleb, et sellist asja pole ta enne näinud - see on täiesti ebapraktiline, muudab laskeasendi ebatäpsemaks ja kõrgemaks ning sa oled vaenlasele paremini nähtav.

"See on õudus. Sellel ei ole mitte mingisugust praktilist sõjalist vajadust," ütleb ta.

Autor: ERR

Tema seletus on, et relss pandi selleks, et läbida kõrge temperatuuri test. Seda pidi mõõdetama otse relvalt, kuid LMT automaat oleks sealt pärast nõutud arvu laske liiga kuumaks läinud. Pearelvur Pärtel ütleb, et relss ongi seal temperatuuri tõttu ja täiesti omal kohal.

"Kui kasutada relval tundlikumaid sihtimisseadmeid, ütleme termosihikuid, siis et temperatuur ei hakkaks mõjutama sihiku tööd. Kõik relvatootjad leidsid oma lahenduse," ütleb Pärtel.

LMT-d esindav Milrem: meil pole midagi varjata

Detaile, mille üle vaieldakse, on palju. LMT-d esindava OÜ Milrem LCM juht Ingvar Pärnamäe peab aga sellist tagantjärele süüdistamist konkurendi sooviks ise suurt raha teenida.

"See on selles mõttes imelik tagantjärele vehkimine, kui sa oled alguses olnud ise nõus, et sedamoodi me seda hanget teeme ja sellises protsessis me liigume," ütleb ta.

Pärnamäe sõnul on ettevõte täitnud hanke reegleid ja hankekomisjon on rahul. Tema hinnangul on tõsiasi, et lõpuks taandus VAKO ees küsimus paarile detailile, mille üle vaieldi - kaba purunemine, punatäppsihiku katte katkiminek.

Ta toob võrdluse pastakaga: "Kui pastaka kork kaob ära, siis kas pastakas enam ei tööta? Töötab ju ikka."

Pärnamäe teab, et siin taustal on veel teinegi hoovus, mille osas Milremit kahtlustavalt vaadatakse. Nimelt töötab Milremis kuus endist kaitseväelast ja ta ise on endine kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler. Usutakse, et neil võivad olla liiga soojad suhted ministeeriumi ja kaitseväega ning just seetõttu on nad soosingus. Pärnamäe sõnul on kaitsevägi nende peamine klient ja nad loomulikult tahavad kliendiga hästi läbi saada.

"Need süüdistused tulevad pigem selle baasilt, et kui ise ei suuda sellist süsteemi üles ehitada, siis on väga lihtne lihtsalt visata kaikaid kodaratesse ja väita, et Milremist saab mingi tohutu monopol ja meil on mingi erisuhe. Loomulikult on suhe ja peabki olema see suhe hea ja täpselt nii ongi. Meil ei ole siin mitte midagi varjata," ütleb ta.

Ta lisab, et nad ei taha kliendile halbu automaate müüa.

"Meie poolt vaadates ei ole meil mingit huvi müüa mingisugust jama kellelegi pähe. Meie huvi on ikka pikaajaliselt anda Eesti kaitseväele parim relv ja seda ka võimalikult parimal moel toetada," ütleb ta.

Soosaar RKIK-st kordab, et siit ei tasu otsida mingit susserdamist. "Kui tegemist oleks, nagu konkurent ütleb, korruptiivse tegevusega, siis oleks see Eesti ajaloos üks suuremaid korruptiivsemaid hankeid üldse. Küll aga ei ole need väited põhjendatud," ütleb ta.

Pärtel lisab, et Eesti ei saa halbu relvi. "Kui me läheme lepingusse, siis enne seda me asume tootjaga läbirääkimistesse, et kas tootja suudab kaba materjaliks kasutada tugevamat plasti. Detailid vaadatakse üle, kui hankeseadus lubab," ütleb ta.

Seda hankeseadus tegelikult ei luba. RKIK otsis juba võimalust asendada LMT pakutud sihik kvaliteetsema vastu, kuid VAKO jaanuarikuises otsuses tehti neile must-valgel selgeks, et nii ei saa – osta tuleb ikka seda toodet ja selle hinnaga, mida algselt pakutud ja mis edukaks tunnistatud.

Põldsam oletab, et selline läbirääkimine pärast hanke võitja valimisti võibki olla asja võti. "Pakkumine tunnistatakse edukaks väga odava ja mittekvaliteetse lahenduse põhjal ja siis pärast hankelepingu raames ei tea sellest ei meie, ei ükski õigusorgan ega ka Eesti rahvas, et tegelikult sellest 22 miljonist on saanud kas 28 või 35," räägib ta.

Ta ütleb kogu loo kohta, et hankekomisjon võiks piinlikkust tunda: "Relvi ei tohiks niimoodi osta. See jätab kahjuks taaskord natukese sellise banaanivabariigi mulje, et asjad ei käi avatult, asjad ei käi ausalt."

Sig Saueril on veel neljapäevani aega otsustada, kas jätkata vaidlusega kohtus või lüüa lihtsalt käega.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: