Tallinna halduskohus jättis 3. mail tehtud otsusega Šveitsi ettevõtte Sig Sauer Inc kaitseväe relvahanget puudutava kaebuse rahuldamata. Menetlusosalised said kohtu otsuse vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus hiljemalt 13. mail.

Relvatootjat Sig Sauer Eestis esindava OÜ Bristol Trust juht Ants Põldsam ütles ERR-ile, et Sig Sauer otsustas eelmisel nädalal, et pole mõtet edasi vaielda. "Ja kuna esmaspäeval sai vaide esitamise tähtaeg läbi, siis nii see jäi," sõnas Põldsam. Seda, et Sig Sauer vaiet ei esitanud, kinnitas ERR-ile ka Riigi kaitseinvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Ingrid Mühling.

Kaitseinvesteeringute keskus soovis raamlepinguga hankida Eesti kaitseväele uusi automaattulirelvi, mille jaoks avaldati 3. juulil 2017 hanketeade 5,56 mm ja 7,62 mm automaattulirelvade hankimiseks. Hankele vastavaks tunnistati kolm pakkujat, sh Sig Sauer. Edukaks osutus ja hanke võitis Lewis Machine & Tool Company (LMT). Sig Sauer vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO) LMT pakkumise hankes vastavaks ja edukaks tunnistamises. Hiljem taotles Sig Sauer Inc halduskohtus kaitseinvesteeringute keskuse ja 11. märtsi VAKO-otsuse tühistamist, millega tunnistati LMT verifitseerimine edukalt lõppenuks ning nende pakkumus edukaks.

Kavandatava hankelepingu kohaselt ostab kaitseinvesteeringute keskus aastatel 2019–2021 ligikaudu 16 000 automaattulirelva koos lisavarustusega. Lisaks sellele peab sõlmitav raamleping võimaldama vajadusel täiendavate relvade ostmist aastani 2026. Raamlepingu maht on kokku 75 miljonit eurot. Uued automaattulirelvad lähevad esmalt 1. ja 2. jalaväebrigaadi ja seejärel kogu kaitseväe operatiivstruktuuri käsutusse, kus neid hakkavad kasutama nii kutselised kaitseväelased, ajateenijad kui ka kaitseliitlased.

Kaitseinvesteeringute keskus sõlmib relvahankelepingu juunis

Kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhataja Priit Soosaar ütles "Aktuaalsele kaamerale", et keskus loodab sõlmida raamlepingu LMT-ga juuni jooksul.

"Loodame ka seda, et esimesed relvad jõuaksid Eestisse käesoleva aasta lõpuks," lisas ta.

Kaitseinvesteeringute keskus leiab, et ei pea antud asjas kohtukulusid katma, sest pole midagi valesti teinud, ja loob pretsedendi, esitades kohtule apallatsiooni kohtukulude osas.

"See maandab ka tulevikus riske. Oleneb siis kohtuotsusest, iga väikese asja peale ei kipu ettevõtted kaebama hankijate erinevaid otsuseid, teades, et neile sellega ei kaasne kulusid peale endi omi," sõnas Soosaar.