"AK. Nädal" uuris, kas koalitsioonimängud mõjutavad europarlamendi valimisi
Kuigi alles kaks nädalat tagasi olid valimised ja parasjagu pannakse kokku valitsust, siis juba mai lõpus ootavad meid ees europarlamendi valimised. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas koalitsioonimängud võivad nende tulemusi mõjutada.
Parasjagu pannakse koalitsioonikõnelustel paika mängureegleid. Kõnekas on see, et vaid paar kuud enne europarlamendi valimisi otsustati koalitsioonikõnelustel esimese asjana seda, et Eesti jääb Euroopa Liitu.
"Kas tõesti on vaja seda üle korrata?" küsis Eesti 200 esimees Kristina Kallas. "Järelikult on kuskil olnud mõtted, et see pole iseenesestmõistetav Eesti tuleviku suhtes. Ilmselt me neid ülekordamisi teatud valdkondades kuuleme veel. Nii et võib muidugi rääkida ja hambaid teritada, et miks oli vaja seda üle korrata, see on iseenesestmõistetav. Tegelikult see polnud iseenesestmõistetav, kui me arvestame EKRE omapära. Nii et selline signaal tuli saata ja see sai saadetud."
Traditsiooniliselt on olnud europarlamendi valimistel madal valimisaktiivsus. Politoloog VIljar Veebel usub, et pettunud valijad ei lähe ka seekord valimiskasti juurde.
"Ma arvan, et paljud inimesed, eriti maapiirkondades, rehmavad käega ja ütlevad, et vali keda tahad, saad ikka Keskerakonna. Raske on uskuda, et Jüri Ratas on kuskilt midagi juurde võitnud. Neid valijaid ei paista," tõdes ta.
Kristina Kallas usub, et välja tuleb kindlasti EKRE valija, sest tema ei ole pettunud, vaid väga rahul ja tahab arvatavasti jätkuvalt toetada oma erakonda ja selle esindajaid. "Kindlasti tuleb välja Reformierakonna valija, kuna tema on täna see, kes on kõige pettunum. Tõenäoliselt tulevad välja ka sotsiaaldemokraatide valijad," lausus ta.
Europarlamendi liige, keskerakondlane Yana Toom prognoosis samuti Reformierakonnale head häältesaaki. "Sest Reform on praegu märter ja märtreid armastatakse, nagu me teame," põhjendas Toom.
Küsimus on aga selles, mida teevad Keskerakonna ja Isamaa valijad, leiab Kristina Kallas. "Ma arvan, et kõige rohkem kaotab oma valija usaldust Keskerakond või on tänaseks kaotanud. Valdavalt venekeelse elanikkonna osas. Ma pigem ennustan seda, et venekeelne valija europarlamendi valimistel välja ei tule."
Toom vastas küsimusele, mis tundega ta vene valijatele otsa vaatab, et tal pole isegi vaadata tarvis. "Minu väimees on türkmeen, minu tütretütre nimi on Milek. Nii et ma ei pea kaugele minema. Ja see seltskond (EKRE - toim) on mulle täiesti vastuvõetamatu, nagu täiesti. Ma saan aru, kui tuleb juhtumisi täiesti väga hea koalitsioonileping, siis need tunded tuleb alla suruda," lisas ta.
Kallase sõnul viivad usaldust alla mängud. "Päris kiiresti on läbi näha, et mingid kokkulepped on saavutatud enne, kui on rahvalt mandaat saadud."
Endine europarlamendi liige, sotsiaaldemokraat Marju Lauristin märkis, et kui näiteks mõni Prantsuse kas või juhtiva erakonna poliitik ütleks, et võtame Marine Le Peni valitsusse, küll me ta maha rahustame, siis prantslaste jaoks oleks see hea anekdoot.
"Europarlamendi valimised ei saa olla sisepoliitika jätkuks. See peab olema arusaam, et me valime viieks aastaks esinduslikku Eesti meeskonda, kes peab olema igaüks isikuna tip-top," tõdes Lauristin.
Kui praegu peab Yana Toom europarlamendis igapäevaselt selgitama, mis Eestis toimub, siis Marju Lauristini sõnul ootab see ees ka tulevasi liikmeid.
"Ikka küsiti, suured silmad peas, mis teil seal toimub ja kas päriselt. Noh, kolleeg [Urmas] Paet igal hommikul nüüd tuleb minu juurde ja küsib, kas ma olen sieg heil'i ära õppinud ja ma alati saadan ta pikalt seenele. See on selline sõbralik irvitamine, ütleme nii. Aga päris vastik on, jah," tunnistas Toom.
Lauristini sõnul on europarlamendis täiesti arusaamatu, kuidas liberaalne peaminister kutsub ise niisuguse erakonna valitsusse. "Muidugi see arusaamatus on süvenenud. Härra noorem Helme oma intervjuuga juhtivale Saksa ajakirjanikule ikkagi lõi sellise eelhoiaku selle valitsuse suhtes, ka selle pleki maha pesemine Eesti esindusülikonnalt on iga saadiku esimene väljakutse niipea, kui ta üle selle läve astub," ütles ta.
Praegu suuremad parteid aktiivselt europarlamendi valimistele ei mõtle, sest käsil on valitsuse kokkupanek. Politoloog Viljar Veebel leiab, et seekord võib tekkida olukord, kus parteidel jääb puudu säravatest nägudest.
"Ma arvan, et parteid on otsustanud, et kõik peibutuspardid pannakse ritta paremuse järjekorras ja see võibki viia sinnani, et paremuselt viies kandidaat lõpuks läheb," sõnas ta.
Lauristin tõi omaltpoolt välja, et Euroopas võetakse naiste ja meeste teemat väga tõsiselt. "Ma arvan, et iga naispoliitik, kui ta on sõnakas ja väärikas, on europarlamendis kolmekordselt võimendatud," nentis ta.
Keeruline on olukord aga lühema pingiga parteide jaoks, sest oma esimängijaid nad europarlamenti saata ei saaks. Kes tegeleks partei asjadega seni siin? Nii tekibki küsimus, kelle saadab europarlamenti näiteks Eesti 200 või EKRE.
"Noh, Ruuben Kaalep. Väga tore. Me siin Oudekkiga (Keskerakonna poliitik Oudekki Loone - toim) juba mõtlesime, et ta peab kolm korda valju häälega laulma "Bella ciao", siis saab Zavoodi sisse. Siis lähebki europarlamenti ja siis nad on seal kahekesi Madisoniga (EKRE poliitik Jaak Madison - toim). Möllavad," sõnas Yana Toom.
Veebeli sõnul on EKRE-l probleem, kui nad peaksid saama kaks mandaati, et keda saata. "Ei saa partei juhtkonda saata, seal tagapool pole palju materjali, kellest ministreid teha," selgitas ta.
Veebel lisas, et kui Isamaa valitsusse läheb, pole ka nende pink kiita.
"Ma pakuks, et neil on pigem see, et keegi saab selle pensionieelse tuusiku, kui nad saavad valitsusse Kui nad aga valitsusse ei saa, läheb rebimiseks, sest parem olla Brüsselis kui opositsioonis," sõnas politoloog.
Veebeli hinnangul pole ajakirjandus olnud koalitsioonikõnelusi kajastades neutraalne. "Ma arvan, et see, mida on nimetatud infosõjaks meedias, kestab edasi, kuni selleni, et ka meediaväljaanded on hakanud valima nii üht kui ka teist poolt välja. EKRE valitsusse saamist võetakse kui maailmalõppu ja see on nende valijatele suur tunnustus, nad on keldrist väljas."
Koalitsioonikõnelustele saab valija hinnangu anda juba mai lõpus, europarlamendi valimistel - siis selgub, kelle valija jääb koju, kes on võitjad ja kes kaotajad.
Toimetaja: Karin Koppel