Ratase sõnul on rahandusministeeriumil valminud esialgne kokkuvõte eelmise aasta eelarve täitmisest ning selle tulemused ei ole rõõmustavad. Kolmapäevane Eesti Ekspress kirjutas, et rahandusministeeriumi esialgsete andmete kohaselt läks Eesti eelmise aasta eelarve struktuursesse miinusesse, mis tähendab, et nüüd tuleb teha ülejäägiga eelarve.

"Esialgne hinnang rahaministeeriumilt on see, et pilt on keerulisem või halvem, kui prognoositud," ütles Ratas, kuid lisas, et lõplik, statistikaametiga kooskõlastatud ülevaade peaks valmima 26. märtsiks. "Täna siin saates väita kategooriliselt, et me jääme ainult eelarve paranduste juurde 2019 sügis väita ei saa. Kui pilt on halvem kui prognoositud rahandusministeeriumi poole pealt, siis ei ole välistatud ka see, et riik peab siin operatiivselt vastavaid samme astuma," tunnistas Ratas vastuseks küsimusele, kas on võimalik ka 2019. aasta eelarve kärpimine. "Aga hetkel öelda täpselt, missugune tee valitakse ja missuguses ajalises skaalaas - seda on vara," lisas peaminister.

Rail Balticu ehituse peatamine on ülikeeruline

Ratas tunnistas, et koalitsioonikõnelusi pidavad delegatsioonid ei ole veel jõudnud arutada EKRE soovi lõpetada Rail Balticu senisel kujul rajamine, kuid tema hinnangul oleks seda väga raske täita.

Tema sõnul on kiirraudtee rajamise plaan niivõrd rahvusvaheline protsess, mille raames on sõlmitud kokkulepped Läti, Leedu, Soome ja Euroopa Komisjoniga ning antud rahvusvaheliselt lubadusi, mistõttu oleks raske seda peatada. Samuti on Eesti juba alustanud siseriiklikke protsesse maade omandamiseks ning samuti on Rail Balticu rajamise raames ehitatud juba valmis trammitee Tallinna kesklinnast lennujaama.

"Kogu seda asja pöörata päevaga nulli - ma ütleks, et see on ülikeeruline kui mitte võimatu," ütles Ratas, lisades, et sel teemal tuleb partneritel edasi rääkida.

Piirileppe ratifitseerimise osas erimeelsused

Ratas rääkis, et Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisel lepiti kokku kahes riigis paralleelselt kulgev menetlus, kuid Venemaal puudus tahe seda täita. "Eesti tahe on olnud sellega edasi minna ja on ka lepitud ju kokku, et liigutakse edasi paralleelselt. Sellega ei ole tulnud kaas Vene Föderatsiooni riigiduuuma," rääkis Keskerakonna esimees.

"Aga tõsi on ka see, et kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon sünnib, siis selles koalitsioonis on ju väga erinevad arvamused selle piirileppe küsimuses. Nii, et tänase koosseisu põhjal võib öelda seda, et kui nüüd riigikogu XIII koosseis lõpetab, siis kogu piirilepingu teema kukub menetlusest välja ja eks siis tuleb vaadata, kas on seda võimekust sellega edasi minna. Täna ütles, et selles loodavas koalitsioonis on nägemused erinevad," rääkis Ratas.

Pooldab 2+2 maanteede ehitamist

Ratas ütles, et tema eelistaks maanteede ehitamist neljarealiseks, mitte 2+1 radadega, kuna esimene variant oleks märksa ohutum, eriti talvel. Seda toetasid tema sõnul ka Isamaa ja EKRE esindajad. Tema hinnangul võiks selleks ka laenu võtta.

Rahalised otsused ootavad ees

Ratas selgitas ka, et kolm erakonda ei ole veel otsustanud rahalisi ümberkujundusi nõudvaid teemasid ning praegu püütakse kokku leppida põhimõttelistes küsimustes.

"Me oleme moodustanud eraldi tabeli rahalistest lubadustest ja oleme otsustanud, et kui suudame põhimõtetes kokku leppida, siis pärast seda liigume rahaliste võimaluste juurde," rääkis Keskerakonna esimees ja ütles, et siis tuleb kõneluste juurde kutsuda rahandusministeeriumi esindaja. Seni on rahandusministeeriumi esindaja käinud kõnelustel korra ja andnud ülevaate, mis seisus riigi rahandus praegu on. "Aga et me konkreetselt oskaksime öelda, kust me võtame raha vähemaks või mis on lisavõimalused, seda on täna veel natuke vara teha," rääkis Ratas.

"Kui te küsite tänase koalitsiooni rahalisi otsuseid, siis neid on täna veel vara kommenteerida. Me ei ole veel jõudnud sellesse faasi, et missuguseid lubadusi täpselt ja kui suures ulatuses me rahaliselt suudame finantseerida. Need vastused kahjuks selles saates jäävad andmata," kordas Ratas pisut hiljem uuesti.

Sarnaselt ootavad näiteks rahalist katet ka tasuta ühistransporti puudutavad otsused, uute rongide võimalik ostmine. Küsimusele, kas hakata rajama uut õlitehast nagu soovib Eesti Energia, vastas Ratas, et see on valitsuse tööotsus, mitte koalitsioonikõneluste teema.

Tunnustas partnereid

Ratas tunnistas, et uue koalitsiooni moodustamine Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga nõuab pingutust, kuid kõigil osapooltel on tõsine soov valitsus luua.

"Ma tahan tunnustada kõiki osapooli, et täna on tahe reaalselt olemas moodustada selline koalitsioon, mis seisab Eesti huvide ja Eesti inimeste eest, mis ei muuda Eesti positsioone rahvusvahelisel areenil," rääkis Ratas. Ratas möönis, et valitsuse moodustamist raskendavad kolme partei ideoloogilised erinevused ja ka varasemalt eri poliitikute tehtud väljaütlemised.

Hariduse teemadest rääkides ütles Ratas, et tema tunnetuse kohaselt on kõigi kolme partneri soov eesti keele õppe intensiivsust tõsta, et õpilaste eesti keele oskus paraneks. Kõik kolm rõhutanud lasteaias eesti keele õppe parandamist. Kui praegu on pisut üle 50 eesti keele õpetaja venekeelsetes lasteaiarühamdes, siis neid oleks vaja 600. Vaja rahastust suurendada.

Samuti soovivad partnerid lisarahastust Eesti teadusele ning ka doktorantidele.