Võrreldes veebruariga on erakondade europarlamendi valimiste toetusnumbrites toimunud veelgi suuremad muutused kui riigikogu valimiste küsitluses - Reformierakonna edu Keskerakonna ees on oluliselt kasvanud. Kui veebruaris oli mõlema partei toetus võrdselt 28 protsenti, siis märtsis lubas Reformierakonna kandidaati europarlamenti valida 30 ja Keskerakonna oma 22 protsenti.

Keskerakonna toetus on juba üsna võrdne EKRE-ga, kelle kandidaadi poolt lubas europarlamendi valimistel hääletada 18 protsenti. Nii Keskerakond kui ka EKRE võivad europarlamendi valimistel saada kaks mandaati.

Isamaa kandidaati lubab europarlamendi valimistel toetada 11 ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna oma kaheksa protsenti. See tähendaks, et need kaks parteid võitleksid viimase, seitsmenda mandaadi eest. Eesti 200 kandidaati lubaks europarlamenti valida neli protsenti.

Küsitlustulemuste puhul tasub arvestada, et enamik erakondi pole oma kandidaatide nimesid veel avalikustanud ning küsitluses mõõdeti erakondade brändide populaarsust europarlamendi valimistel. Konkreetsete kandidaatide nimede lisandumine tõstis näiteks riigikogu valimiste küsitlustes oluliselt Isamaa toetust. Europarlamendi valimistel võivad nimede lisandumise efektile loota näiteks sotsiaaldemokraadid, kelle tõenäoline esinumber Marina Kaljurand oli erakonna edukaim häältetooja riigikogu valimistel.

Kas Eesti saab uues europarlamendis seitse või esialgu kuus kohta, sõltub sellest, kas ja millal Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub. Suurbritannia lahkumise tõttu otsustati vähendada Euroopa Parlamendi liikmete arvu 751-lt 705-le, kuid näiteks Eesti sai ühe mandaadi juurde.

Euroopa parlamendi valimised toimuvad 26. mail. Valimistulemused avalikustatakse alles siis, kui suletud on viimane jaoskond Euroopas, mis juhtub Eesti aja järgi ilmselt südaööl. Enne seda valimistulemusi juba hääletanud riikides ei avalikustata, küll aga tehakse paljudes suuremates riikides lävepakuküsitlusi.

Eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel 2014. aastal sai Reformierakond 24,3 protsenti häältest ja kaks mandaati. Kuid näiteks Keskerakond pidi 22,4 protsendi suuruse toetusega piirduma ühe mandaadiga, nagu ka IRL (13,9 protsenti) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (13,6). Europarlamenti pääses ka üksikkandidaat Indrek Tarand (13,2 protsenti), kes eelseisvatel valimistel kandideerib sotsiaaldemokraatide nimekirjas.

2009. aasta europarlamendi valimistel sai Keskerakond 26,1 protsenti häältest ja kaks mandaati. Üksikkandidaat Indrek Tarand kogus 25,8 protsenti häältest. Ühe mandaadi said Reformierakond (15,3 protsenti), IRL (12,2 protsenti) ja sotsiaaldemokraadid (8,7 protsenti).

Eestile esimestel Euroopa Parlamendi valimistel 2004. aastal saatis suurim edu sotsiaaldemokraate, kes kogusid Toomas Hendrik Ilvese vedamisel 36,8 protsenti häältest ja said pooled Eesti mandaatidest ehk kolm kohta. Ühe koha said Keskerakond (17,5 protsenti), Reformierakond (12,2 protsenti) ja Isamaa (10,5 protsenti).

Europarlamendi valimised on paistnud nii EL-i liikmesriikides kui ka Eestis silma madala valimisaktiivsusega. Europarlamendi valimisaktiivsus Eestis oli 2004. aastal 45,9 protsenti, 2009. aastal 43,9 protsenti ja 2014. aastal 36,5 protsenti.

Euroopa Liidu keskmine valimisaktiivsus eelmistel europarlamendi valimistel oli Eestist veidi kõrgem - 42,6 protsenti, kuid on olnud samuti langustrendis.