Uuring: paremtsentristid jäävad Euroopa Parlamendi suurimaks jõuks

Paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) peaks jääma ka pärast mai lõpus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi selle suurimaks jõuks, selgus reedel avaldatud küsitluse tulemustest.
EPP-sse kuuluvate liikmesriikide parteid saaksid 26. mai valimistel 705-liikmelises europarlamendis 26,7 protsendise-toetusega 188 kohta, selgub uuringust, mis toetub riikides läbiviidud küsitluste tulemustele, edastas Reuters.
EPP eeldatav kohtade arv on viimasest, veebruari lõpus korraldatud uuringust saadik kasvanud seitsme võrra, selgub uuringust. Paremtsentristidele kuulub praeguses Euroopa Parlamendi koosseisus 29 protsenti kohtadest.
Vasaktsentristide ehk sotsialistide fraktsiooni toetus on samuti veebruari lõpuga kasvanud, tõustes 19 protsendilt ühe protsendipunkti võrra kõrgemaks, kuid jäädes siiski märksa väiksemaks praegusest 25 protsendist kohtadest. rojektsiooni kohaselt saaksid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid europarlamendis 142 kohta.
Paremäärmuslased on oma toetust kasvatanud, kindlustades oma neljandat kohta suurusel kolmanda toetusega liberaalide järel.
ALDE saadikurühma kuuluvate liberaalsete, mille hulka kuuluvad Eestist Reformierakond ja Keskerakond, parteide toetus on viimase kuuga kahanenud. Projektsioon annab neile hetkel 72 kohta.
Traditsiooniliste parteide jätkuv ülekaal tähendab, et Euroopa Parlamendis säiliks ka pärast valimisi senisel konsensusel põhinev poliitika, mis toetab Euroopa Komisjoni seadusandlikke algatusi. Euroskeptiliste jõudude tugevnemine põhjustaks europarlamendis segadust, mis võiks hakata selle tööd takistama, märkis Reuters.
Eestist saaks europarlamenti neli erakonda
Eestist saaksid märtsikuise projektsiooni kohaselt Reformierakond kolm, Keskerakond kaks, EKRE ja sotsiaaldemokraadid ühe koha.
Euroopa Parlamendi pressiteenistus rõhutab, et tegemist on projektsiooni ehk perspektiivhinnanguga, mitte kohtade jaotuse ennustusega. Kuna hetkel ei ole võimalik ennustada tulevase koosseisu parlamendi fraktsioonide arvu või koosseisu, põhinevad projektsioonid praegusel parlamendi struktuuril.
Prognoosides kasutatavad arvamusuuringud ei ole tellitud Euroopa Parlamendi poolt. Prognooside koostamisel kasutatakse ELi riikides avalikult kättesaadavaid usaldusväärseid riigipõhiseid arvamusküsitlusi.
Prognooside koostades eelistatakse Euroopa Parlamendi valimisi puudutavaid arvamusküsitlusi riiklike valimiste arvamusküsitlustele. Kui on olemas mitme erineva arvamusküsitluse andmed prognoosi perioodi kohta, arvutatakse iga erakonna jaoks nende uuringute keskmine, muid arvutusi või algoritme ei kasutata.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters