Kivirähk: EKRE ei pruugi valitsusse saades taltuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) pääs valitsusse ei pruugi seda parteid niimoodi rahustada nagu juhtus põlissoomlaste erakonnaga Soomes, leiab Turu-uuringute AS-i uuringujuhi Juhan Kivirähk.

"Ma hästi sellesse ei usu, sest põlissoomlaste ajajärk oli natukene teine. Kui me vaatame seda, mis praegu Euroopas toimub, mida Donald Trump on Ameerikas toonud poliitilisse kultuuri - millise sõnakasutuse ja stiili - siis praegu on tsiviliseerumiseks või taltsutamiseks märksa keerulisem aeg, kui siis, kui põlissoomlased areenile tulid," rääkis Kivirähk reedel ERR-i veebisaates, kus analüüsiti äsjaseid erakondade reitinguid. "See kuidas on asjad arenenud Ungaris või Poolas - need on hoiatavad eeskujud," lisas ta.

Kivirähk tunnistas, et tema jaoks on praegu Keskerakonna, Isamaa ja EKRE vahel alanud koalitsioonikõnelused üllatav asjade areng, kuna valijad eelistasid ju riigikogu valides liberaalseid jõude - Reformierakonda, Keskerakonda ja sotsiaalliberaale Sotsiaaldemokraatlikku erakonda, kellel kokku on riigikogus 70 kohta.

"Kui sellelt pinnal hakatakse moodustama konservatiivset koalitsiooni, siis on see loomulikult ootamatu. Aga ma arvan, et Keskerakonna valijate hulgas on küllalt palju ka neid, kes näevad niiöelda kurja allikana just Reformierakonda ja kes pigem kaldusid toetama EKRE-t," lisas ta. Tema hinnangul on Keskerakonna ja EKRE platvormid siiski ka mõneti sarnased, kuna nad on olnud kaua eliidivastased ja halvasti hästi hakkamasaavate kodanike kaitsjad.

"Kui võtame, et Keskerakonnast läks EKRE-sse üle Peeter Ernits ja mulle tundub, et ka nende aseesimees Jaanus Karilaid pigem kaldub EKRE suunas, siis siin on nagu kaks suundumust. Ta ei asu selgelt liberaalses sektoris, millele viitas (Euroopa liberaalseid erakondi ühendava katusorganisatsiooni ALDE juht) Guy Verhofstadt, kui ta Jüri Ratasele kirjutas," leidis uuringujuht.

Kivirähk lisas ka, et tema hinnangul ei hääletatud EKRE poolt valimisprogrammi pärast. "Tegelikult ka (EKRE esimees - ERR) Mart Helme ütles enne valimis vastates küsimusele, et miks teil nii kallis programm on, et kõike ju nagunii ei saa ellu viia, kui me koalitsiooni teeme. Tema valija on ette valmistatud ja nende jaoks on tähtis see, et tulevad uued inimesed võimu juurde. Nende asemele, keda nad ei usalda," rääkis Turu-uuringute uuringujuht.

Kivirähk tunnistas, et kardab nende jõudude ilmnemist, mis EKRE-t toetavad. "Ma iseenesest kardan seda, kui ametlikku poliitikasse, retoorikasse tuleb üha enam sellist vihakõnet. EKRE-t, selle poliitikuid võib veel valitsuses kuidagi kontrollida, aga need jõud, mille nad üles äratavad ühiskonnas - need võivad kontrolli alt väljuda ja mingi hetk võib tulla mõni isik püss käes, kes tahab "valge mehe õigused jalule seada"," rääkis sotsioloog.

Tema sõnul näitas ka Turu-uuringute AS-i korraldatud uuringus "Avalik arvamus ja riigikaitse", et ühe olulisema riigi julgeolekut ähvardava faktorina nähti just vihakõne ja valeuudiste levitamist.

Skandaalid võivad toetust kindlustada

Kivirähu sõnul ei pruugi EKRE-t tabavad skandaalid selle toetust kahandada, vaid hoopis tugevdada selle toetajate üksmeelt.

"Nägime seda ju ka Keskerakonna puhul, kui seda juhtis Edgar Savisaar - siis oli alati nii, et kui oli mingi skandaal, mille puhul erakonna juht laiutas käsi, ütles, et mina olen puhas nagu prillikivi, siis see mobiliseeris Keskerakonna toetajaid ja mudugi mobiliseeris ka vastaseid. Aga poliitikas loevad ainult poolthääled," ütles Kivirähk. Praegu on sama näha ka EKRE puhul ka - see tugevdab EKRE toetajate monoliitsust, lisas ta.

"Et meie valisime, saime hea tulemuse ja nüüd tahetakse meid välja jätta ja ignoreerida. Et kartellierakonnad ja illuminaadid ja süvariik juhivad seda asja," rääkis sotsioloog.

Vene valija jaoks Reformierakond vastikum kui EKRE

Kivirähk nõustus ka ajakirjanike tõdemusega, et vene valija jaoks võib olla Keskerakonna koostöö Reformierakonnaga ebameeldivam kui EKRE-ga. "Vene valija on siiski selgelt Keskerakonna selja taga ja kui me vaatame, millal Keskerakond oma hääled kaotas - see oli valimiste-eelne nädal, siis käis debatt Kohtla-Järve kooli ümber," rääkis Kivirähk, kelle hinnangul esines selles konfliktis Reformierakond märksa sõjakamalt kui EKRE. "Kui Mart Helme rääkis aastast 2030, kui peaks olema eestikeelne haridus, siis Reformierakond toonitas kogu aeg et umbes homme päev osaku kõik eest keelt või vähemalt kolme aasta jooksul. Kindlasti see mõjutas," rääkis Kivirähk. "Kindlasti Reformieraknna poliitikute ütlused on need, mis ei muuda neid eriti armsaks vene valijale," lisas ta.

Lisaks on EKRE kogu aeg olnud Keskerakonnaga mestis, mis samuti võib oma mõju avaldada, tõdes ta.

Kivirähk leidis, et mitte kõik EKRE valijad ei mõtle kogu aeg sellele, kuidas vähemuste õigusi piirata. "Aga ühine neile on establishmenti vastane hoiak või vähemalt usaldamatus Eesti praeguse eliidi suhtes ja siin on kindlasti vene valijal võimalik EKRE-ga ühine keel leida," rääkis ta.

"Kui nüüd Jüri Ratas suudaks läbirääkimisi juhtida nii, et EKRE ja Isamaa väga jõuliselt ei esineks vene-vastaste loosungitega, vaid keskenduks väärtusküsimustele, siis nad võiksid leiad isegi poolehoidu (vene valijate seas - ERR)," leidis sotsioloog.

Sotsid kaotasid Eesti 200 tõttu 3-4 kohta

Kivirähk nõustus ERR-i ajakirjaniku Indrek Kiisleri küsimusega, kas sotsiaaldemokraadid kaotasid kohti tänu riigikogu künnise alla jäänud Eesti 200 kandideerimisele. "Kindlasti. Siin ma olen (SDE esimehe) Jevegeni Ossinovskiga täiesti nõus, et Eesti 200 võttis eelkõige valijaid ära sotsiaaldemokraatidelt.

Kui esialgu toimus langus ka Reformierakonna poolelt, siis pärast jaanuari alguse plakatikampaaniat sisuliselt Eesti 200 enam Reformierakonnaga ei konkureerinud - siis enam keegi ei mõelnud sellele, mis on nende majanduslikud lubadused ja ettevõtjate ekspertiis. Siis ta defineeris oma niši väga-väga kitsalt," tõdes Kivirähk, lisades, et sinna võis minna sotsiaaldemokraatide 3-4 kohta.

Ennustab tänavapoliitika kasvu

Kivirähk pidas tõenäoliseks, et valimiste järel sagenevad miitingud ja mitmesugused protestid, kuna lisaks vastasseisude teravnemisele riigikogus jäid suhteliselt paljude inimeste poliitilised eelistused ka riigikogus välja.

"Ma arvan, et me näeme eeloleval nelja-aastasel perioodil - sõltumata, missugune valitsus tuleb - üsna palju pikette ja meeleavaldusi ja miitinguid. Sest arvestame ka sellega, et üheksa protsendi inimeste eelistus ei jõudnud riigikokku - see on sarnane olukord 2011. aastaga. Ja meenutame, mis siis toimus: Harta 12, Aitab valelikust poliitkast!, Jääkeldri protsess, rahvakogu, streigid. Nii, et ma arvan, et nüüd ametisse astuval valitsusel ja riigikogul on väga suur vastutus, et just Eesti kokku lappida. Kas seda EKRE-ga tehakse, aga iga valitsus peaks selle poole püüdlema," rääkis Kivirähk.

Euroopa Parlamendivalimistel võib edu saata Reformierakonda

Kivirähk peab tõenäoliseks, et Euroopa Parlamendi valimiste jääb osalus tavapäraselt madalaks. "Osalus kasvab siis, kui on tugev intriig. Võib-olla nüüd, kui inimeste jaoks tuleb mõistetamatu või arusaamatu valitsuskoalitsioon, see aktiviseerib inimesi tegema vigade parandust eurovalimistel," lisas ta.

Kivirähki sõnul on inimeste sisulisi eelistusi praegu vähem teada ja tema arvates on neil valimistel hästi olulised kandidaatide isikud. "Kui inimesed teavad, et Reformierakonnast kandideerib Andrus Ansip ja Reformierakonda peetakse kompetentseks, siis ilmselt Keskerakond ja EKRE saavad seal vähem hääli kui nad saaksid riigikogu valimistel," tõdes ta.

ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi kasvas valimiste eelse ajaga võrreldes toetus Reformierakonnale ja EKRE-le, kuid kahanes Keskerakonnale.

Reformierakonna poolt lubas vahetult pärast valimisi ehk 5. kuni 18. märtsini läbi viidud uuringus hääletada 27 protsenti valijatest. Seda on kahe protsendipunkti võrra enam kui veebruari alguses ja keskel läbi viidud küsitluses. Keskerakond langes Turu-uuringute küsitluses teisele kohale 24 protsendi suuruse toetusega. Valimiste eel veebruaris oli Keskerakonna toetus 29 protsenti. Keskerakonna toetuse kukkumine on veelgi suurem, kui võrrelda seda jaanuarikuise 33 protsendiga. Sama madal kui nüüd ehk 24 protsenti oli Keskerakonna toetus viimati 2016. aasta augustis. Populaarsuselt kolmas partei oli valimiste järel EKRE 21 protsendi suuruse toetusega. Veebruaris oli EKRE-l olnud toetajaid 16 protsenti ehk nende toetus on valimiste ja selle järgse ajaga kasvanud.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: