Toomas Sildam: kus on kõnelustel piir, et edasi ei saa ja keegi lahkub? ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam.
Toomas Sildam. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev

Kas kolm erakonda, kes peavad valitsusliidu loomiseks konsultatsioone, võivad takerduda mõne vastuolusid kütva küsimusega sedavõrd, et kokkuleppeni mittejõudmine sunnib Keskerakonna, EKRE või Isamaa püsti tõusma ja ütlema: aitab küll, piir on ees, meie läheme ära?

Kohe algab kolmas nädal, kui Keskerakond peab võimuliidu sõlmimise konsultatsioone EKRE ja Isamaaga. Kolm erakonda püüavad hinnata, kas partnerite kompromissivalmidus ja paindlikkus on nii suur, mis annaks võimaluse moodustada konservatiivse vundamendiga koalitsioon.

Pusivad jaanipäevani ja siis teevad uued riigikogu valimised, rehmas nüüd Kilingi-Nõmme mees Toivo, kes täna peab 75. sünnipäeva. Palju õnne ja head tervist!

Keskerakonnal, EKRE-l ja Isamaal on end veel vara õnnitleda. Parlamendivalimistel hõbemedali saanud Keskerakond võis alguses küll tunda uhkust, et jättis võidu võtnud Reformierakonna esialgu varupingile. Ent kokkulepe kahe konservatiivse parteiga – EKRE ja Isamaaga – on alles mõtete ja soovide tasandil.

Suur osa võimaliku koalitsioonilepingu peatükkidest on läbi arutatud või õigemini läbi puudutatud. Kuid pole selge, kui palju lähevad maksma kolme erakonna esialgu Exceli tabelisse lükitud soovid ja kust selleks võtta raha. Rahandusministeeriumi ametnikud, keda kõik läbirääkijad üleliia ei usalda, hakkavad uuel nädalal kõnelusi pidavatele parteidele nõu andma.

Seda arutelu tahaks kuulata. On poliitikuid, kes ju teavad, et raha ei ole eelarvest otsas, seda on lihtsalt valesti kasutatud. Nii jagaski riigikokku valitud EKRE poliitik Monika Helme sotsiaalmeedias postitust, mis luges üles Eesti mitmed rahvusvahelise arenguabi projektid ja nende maksumuse koos lõppjäreldusega: "Raha jätkub, et tervet maailma aidata, oma inimeste jaoks aga ei jätku? Tuleb teha lihtsalt õigeid valikuid ja koondada see tohutult ennast õigustavate ametnike armee, sest see seab Eesti jätkusuutlikkuse kahtluse alla."

Arvatavasti suudavad Stenbocki majas konsulteerivad erakonnad raha jagamises esialgu kokku leppida. Otsustamata on aga põhimõttelised ja paljuski maailmavaatelised küsimused.

Kas loodav valitsusliit tühistab kooseluseaduse? See oli EKRE üks kandvaid valimislubadusi. Ilmselt peaminister Jüri Ratas nii lubama ei hakka, et mitte minna ajalukku vähemustelt õiguste äravõtjana. Aga kui EKRE ja Isamaa parlamendifraktsioonid peaksid sellise algatuse tegema hiljem riigikogus, kas keskfraktsioon hääletab neile vastu? Väga huvitav küsimus.

Nagu on põnevad ka küsimused, mis saab kiirraudteest Rail Baltic, mille lõpetamist Eesti pinnal on EKRE nõudnud või pensioni II sambast, mille vabatahtlikuks muutmise tegi parlamendivalimiste põhisõnumiks Isamaa. Jüri Ratas on pidanud Rail Balticu projekti sulgemist ebatõenäoliseks ja vaevalt, et ta siin taganeb. Pensioni II samba suhtes tuleb aga avalikkusel valvsust ilmutada, sest võimuliidu konsulteerijatel võib tekkida näiteks kiusatus lõpetada sinna riigipoolsed sissemaksed ja kasutada vabanevat raha oma uute kokkulepete finantseerimiseks.

Kas tuleb justiitsreform, ehk EKRE soovil hakatakse kohtunikke valima ja nende ametiaeg muutub tähtajaliseks? Kahtlane. Kas Vabariigi President muutub rahva poolt valitavaks? EKRE tahab seda, Isamaa on esialgu vastu ja Keskerakond kõhkleb. Kuna aga selle küsimuse jaatav otsus eeldab põhiseaduse muutmist, siis selle saavutamiseks ei ole uuel võimalikul koalitsioonil vajalikku enamust parlamendis.

On neis seni vastuolusid kütvates küsimustes mõni selline, kus kokkuleppeni mittejõudmine sunnib Keskerakonna, EKRE või Isamaa püsti tõusma ja ütlema: aitab küll, piir on ees, meie läheme ära? Võib selleks muutuda ministrikohtade jaotus, kui näiteks seni süvariigi vandenõudega avalikkust hirmutanud EKRE küsib siseministri portfelli? Saab näha, millise piirini on kolme erakonna poliitikud paindlikud ja kompromisse otsivad. Igatahes ütles peaministri büroo juht ja üks läbirääkijatest Tanel Kiik õigesti, et ükski võimalikest koalitsioonipartneritest ei lähe tegema sellist koalitsioonilepingut, mis oleks vastuvõetamatu oma erakonna liikmetele ja oma valijaskonnale. Pingeid on tunda kõigis konsulteerivates parteides.

Konsultatsioone vedava Jüri Ratase taktika on olnud väsitav, aga sihikindel – erakonnad istuvad ühe laua taga, muudkui arutavad, osades teemades lepivad ka kokku, harjuvad üksteisega ja kui siis tekibki tõsine takistus, on samas tunne, et nii palju on juba kokku lepitud, enam ei saa laiali minna. Ratas oskab läbirääkimisi pidada ja inimesi koos hoida.

Jaanipäevani nad ei pusi ja erakorralisi parlamendivalimisi ei tule. Kui praegune konsultatsioonide kolmik laiali pudeneb, teeb valitsuse Reformierakond. Esialgu võib vaid oletada, kas nemad kutsuvad läbirääkimistele Keskerakonna või Isamaa ja sotsiaaldemokraadid. See, kes siis kõrvale jääb, leiab end opositsioonist koos EKRE-ga. Ei ole just ahvatlev olukord.

(Enne aga teeb president Kaljulaid Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele kui valimiste võitjale ettepaneku moodustada valitsus. Usutavasti võtab Kaja Kallas selle vastu ja tal on 14 päeva, et tulla peaministri kandidaadina küsima riigikogult heakskiitu. See on tema aeg leida liitlasi, et saada parlamendienamuse hääled, mida tal praegu ei ole.)

Kui Keskerakond siiski suudab teha valitsuse EKRE ja Isamaaga, siis selle koalitsiooni ühtsuse esimeseks proovikiviks saavad riigikogu juhatuse valimised. Tõenäoliselt koguneb parlamendi uus koosseis avaistungile 4. aprillil. Seal teatab peaminister Jüri Ratas tema senise valitsuse tagasiastumisest, president Kersti Kaljulaid peab kõne ning riigikogu valib endale esimehe ja kaks aseesimeest. Valimised on salajased, selleks pannakse parlamendi 2. korruse fuajeesse hääletuskabiinid, kus kõik riigikogu liikmed on omaette südametunnistuse ja valimissedeliga.

Oletagem nüüd, et uus võimalik koalitsioon esitab riigikogu esimehe kandidaadiks EKRE poliitiku Henn Põlluaasa ja võimalik opositsioon – Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid – esitab vastu enda kandidaadi. Kuidas hääletavad mitmed Keskerakonna ja mõned Isamaa parlamendiliikmed? Vastus näitab uue valitsusliidu tugevuse kohe kätte.

Toimetaja: Toomas Sildam



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: