Kaljulaid kutsus neljapäevaks kokku uue riigikogu koosseisu
President Kersti Kaljulaid allkirjastas ööl vastu pühapäeva otsuse, millega kutsub Riigikogu XIV koosseisu esimesele istungile neljapäeval, 4. aprillil kell 11.
"Loodan, et iga rahvalt mandaadi saanud saadik mõtleb hoolega, mis on tema vastutus. Rahvaesindaja on oma mandaadis vaba. Ta ei vastuta oma erakonna toetajate, fraktsioonijuhi, isegi mitte kitsalt mingi piirkonna inimeste ees. Eelkõige ja kõigepealt on igal rahvaesindajal vastutus Eesti rahva ees, vastutus meie riigi ees. Vastutus selle eest, et meie põhiseaduse mõtet austataks, meie riigile ja rahvale kalleid vabadusi ja väärtusi kaitstaks. Loodan, et neljapäeval koguneval parlamendikoosseisul jagub tahtmist keskenduda sellele, mis meid liidab ja ühendab ning mis meid ühiskonnana edasi viib," edastas presidendi pressiteenistus otsuse alla kirjutanud Kaljulaidi sõnad.
Valimiskomisjoni otsus riigikogu liikmete registreerimise kohta jõustus reedel, 29. märtsil. Riigi Teatajas avaldati eelviidatud otsus 29. märtsil ja see jõustus laupäeval, 30. märtsil
Riigikogu valib oma esimesel istungil XIV koosseisu juhatuse
Istungil peab avakõne president Kaljulaid.
Riigikogu liikmed allkirjastavad ametivande, mille teksti loeb ette parlamendi vanim liige Enn Eesmaa.
Riigikogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja seejärel kaks aseesimeest.
Vastavalt põhiseadusele teatab peaminister Jüri Ratas pärast riigikogu juhatuse valimist valitsuse tagasiastumisest.
Eesmaa sõnul on uue esimehe valimine alati natukene põnev
Riigikogu 13. koosseis on töö lõpetanud ning uus pole alustanud. Riigikogu uus esimees on valimata ja pole ka sellist ametlikku persooni, kes hetkel riigikogu esindaks. Uue koosseisu vanim liige Enn Eesmaa arvas, et uus koosseis võiks selle lünga seaduses täita.
"Öeldakse, et Riigikogu esimees on mingil määral nagu asepresident ehk esimene asetäitja, kui presidendiga midagi juhtub. Loodetavasti on kõik korras, aga see on üks nendest augukestest, mis vajab täitmist," selgitas ta.
Riigikogu esimehe ja ka aseesimeeste kohad määrab poliitiline kokkulepe, samuti nagu ka ministrikohtade jaotuse.
Riigikogu esimehe valimine on alati olnud uue võimuliidu esimene proovikivi.
"Kuna valimine on salajane, siis on riigikogu ajaloos olnud ka selliseid juhuseid, kus kokkulepitud kandidaadid ei ole saanud nendele kohtadele, mis on ette nähtud. Nii, et see on alati natukene põnev," nentis Eesmaa.
Avaistungil istuvad riigikogu liikmed tähestiku järjekorras.
Toimetaja: Mait Ots, Anne Raiste