Hänni: rahvaalgatuse kehtestamine võib ohustada riigikorralduse stabiilsust ({{commentsTotal}})

Liia Hänni
Liia Hänni Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) loodava valitsuskoalitsiooni plaan lisada rahvaalgatus põhiseadusesse muudaks praegust riigikorraldust ja võimude tasakaalu, ütles praeguse põhiseaduse üks autoreid, kunagine poliitik ja Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni.

"Mure on selles, et kui tuleb rahvaalgatus ja otsustusõigus väljaspool esindusdemokraatiat, siis me loome oma õiguskorda võimaluse, et erinevad otsused lähevad omavahel vastuollu," ütles Hänni ERR-ile.

EKRE juhid on teatanud, et uus koalitsioon kavatseb kehtestada rahvaalgatuse võimaluse põhiseaduses, mis vastavate künniste ületamisel omaks suuremat jõudu, kui riigikogu otsused. Selle abil loodab EKRE ellu viia oma lubadused, mis koalitsioonileppest välja jäävad või parlamendis toetust ei leia, näiteks kooseluseaduse tühistamise.

Hänni hinnangul mõjutakse selline muudatus üldisemalt Eesti põhiseadusliku riigikorralduse stabiilsust. "Just see oli põhjus, miks Põhiseaduse Assamblee rahvaalgatust põhiseaduse eelnõu loomisel sinna sisse ei kirjutanud. Just muretsedes selle pärast, et rahvaalgatus võib poliitilise võitluse viia esindusdemokraatia raamidest välja ja tekitada olukorra, kus me oleme ühiskonnana valikute ees, mida on raske õigussüsteemi sobitada," rääkis Hänni.

Rahvaalgatuse raames rahva poolt vastuvõetud seadus võib saada Eesti õiguskorras eripositsiooni, mida hiljem ei ole võimalik muuta, märkis Hänni. "See ei ole ju juhuslik, et rahvaalgatuse õigust põhiseaduse tasemel ei ole," lisas ta. "Küsimus on selles, mis koha Eesti õigussüsteemis omaksid need seadused, mida niiöelda rahva häälega on heaks kiidetud? Mis saab näiteks siis, kui eelnõu on vastuolus põhiseadusega?" küsis Hänni.

Lisaks on tema sõnul viimasel ajal püütud Eestis seadusi luues pöörata tähelepanu sellele, et seadusloome oleks tõenduspõhine - et igale seadusele eelneks mõjuanalüüs, milline on tema sotsiaalne, majanduslik või keskkonna-alane mõju. "Mis moodi sobitub siia rahva poolt algatatud eelnõu? Kas ka sellel peab olema mõjuanalüüs?" küsis ta. "Kõik need küsimused väärivad tähelepanu. Igal juhul peame nendele suutma enne vastata, kui seda mõtet saaks tõsiselt võtta," rääkis Hänni.

Künnis on kõrvaline teema

Kommenteerides küsimust, millised võiksid olla rahvaalgatuse ja rahvahääletuse künnised, rõhutas Hänni, et see on kõrvaline teema. "Minu jaoks ei ole künnised üldse väga olulised. Kõige olulisem on see, et nende ettepanekute kohaselt saaks minna parlamendist mööda. Ühesõnaga, kui üks poliitiline jõud jääb poliitilises debatis parlamendis vähemusse, siis ta võib (rahvaalgatust kasutades -toim) adresseerida oma poliitikat otse rahvale ja küsida rahvalt sellele toetust. Me võime ette kujutada, milline poliitiline võitlus siis lahti läheb," rääkis Hänni.

Tema sõnul paistab EKRE idee tuumaks olema see, et mitte parlament ei vastuta ega otsusta, vaid et poliitikat saab teha ka väljaspool parlamenti. "See on see, kus me peame tõsiselt vaatama, mis ühiskonnas hakkab juhtuma. Ja mis hakkab juhtuma, on see, kui me vaatame toimunud valimiskampaaniat ja seda, mis seisundis ühiskond on," rääkis Hänni.

"Meil on selles keerulises maailmas vaja sisulist arutelu. Mitte mehaanilist enamust. See on nii riigikogus ja veelgi enam kui räägime rahvahääletusest. Meil on ju kogemusi silmapiiril, mida see tegelikult tähendab, kui minnakse rahva käest küsima teemades, mis on nii keerulised ja kus on vaja süveneda sellesse, mis hakkab saama," ütles Hänni, pidades silmas Brexitit, kus Ühendkuningriigi rahvas hääletas 2016. aasta 23 juunil Euroopa Liidust lahkumise poolt.

Rahvaalgatus on ka praegu võimalik

Ehkki Eesti põhiseaduses ei ole otseselt rahvaalgatust kirjas, ei tähenda see, et meil tegelikult puuduks rahvaalgatuse õigus, rõhutas Hänni. "Eestis on praegu ka rahvaalgatus võimalik - tuleb korjata tuhat allkirja ja saab teha riigikogule igasuguseid ettepanekuid, kaasa arvatud algatada seaduseelnõu. Selleks on olemas isegi elektrooniline platvorm, rahvaalgatuse.ee," rääkis Hänni, kelle sõnul seadustati see riigikogu kodukorraga täiendamisega mõni aasta tagasi.

Töö lõpetaud XIII riigikogu koosseisu ajal algatati 38 kollektiivset pöördumist riigikogule, milles 36 menetleti lõpuni ja kaks -, milles üks puudutas ilutulestiku maksustamist ja teine teadmata kdunud inimeste otsimist - jäävad järgmisele riigikogu koosseisule lõpetada.

Hänni meenutas, et Põhiseaduse Assamblee ajal oli keegi isegi maininud, et kui meil on 101 riigikogu liiget, kellest igaühel on seadusandliku algatuse õigus, siis milleks on vaja rahvaalgatust põhiseadusesse. "Kui on mõistlik idee, siis ma arvan, et iga riigikogu liige on väga õnnelik, et viia see idee parlamenti arutelule. Iga vähegi väärt idee peaks nii või teisiti parlamenti jõudma," leidis ta.

Vaatamata sellele, et rahvaalgatust ja rahvahääletust ei peaks sätestama selliselt nagu EKRE soovib, tasuks rahvaga nõu ikkagi pidada, nõustus Hänni. "Ma arvan küll, et see tähelepanek on õige, et palju rohkem võiks rahvaga nõu pidada erinevates poliitilistes küsimustes," ütles Hänni, rõhutades, et selleks on ka praegu mehhanismid olemas.

Küll aga peaks väga ettevaatlik olema põhiseaduse muutmisel, kordas Hänni, lisades, et ka rahvas kui kõrgema võimu kandja saab tegutseda ainult põhiseaduse raames. "Rahvas on kõrgema võimu kandja, kes teostab riigivõimu põhiseaduse raamides. Ei ole nii, et rahvas kuidagi väljaspool põhiseadust riigivõimu teostab," ütles ta.

"Loomulikult võib põhiseadust muuta, kui me leiame, et rahvavõimu instrumendid põhiseaduses ei ole piisavad. Aga minu mure on, et me peame arutama siis ka neid tagajärgi, neid riskitegureid, mida me põhiseaduse tegemisel kaalusime väga põhjalikult. Kas need riskid on nüüd kadunud või me läheme mingi hetkeolukorra mõjul oma põhiseaduse kallale ja arvame, et see, mida me nüüd teeme, kuidagi rahvavõimu suurendab? Võib-olla me viime oma riigikorralduse kusagile riskitsooni, kus ühiskonna ühtsus ja põhiseaduse toimimine on väga häiritud?" arutles Hänni.

Põhiseaduse Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille moodustasid 1991. aasta 20. augustil Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Assamblee tegutses kuni 10. aprillini 1992. aastal, pidas 30 istungit ning töötas välja uue põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud. Põhiseadus kiideti heaks 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: