Ringkonnakohus peatas viimasel hetkel 5G sageduslubade konkursi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1553490420000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX/Imago images / Jürgen Schwarz

Tallinna ringkonnakohus peatas reedel 5G sageduslubade avaliku konkursi, mille tingimused vaidlustas viimased kolm aastat sama teenust arendanud, kuid nüüd kõrvalejätmist kahtlustav Levikom Eesti.

Konkursile registreerumise tähtaeg oli esmaspäeval.

Ringkonnakohus rahuldas reede pärastlõunal Levikom Eesti esialgse õiguskaitsetaotluse osaliselt, keelates sageduslubade andmiseks sagedusalas 3410-3800 MHz konkursi läbiviimise 30 päevaks kuni 21. aprillini, teatas ettevõte. Kohus võttis Levikomi määruskaebuse menetlusse ja kohustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit ning tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametit vastama määruskaebusele hiljemalt 27. märtsil 2019.

Konkursitingimused kohtus vaidlustanud telekomiettevõtte Levikom tegevjuhi Peep Põldsammi sõnul on 5G olemus selliste teenuste pakkumine nagu näiteks asjade internet, tööstusrobotid, isesõitvad autod ja kaugmeditsiin, mille puhul on kõige olulisem võrgu reaktsioonikiirus ja sidekindlus. "Nelja või enama loa väljastamine on 5G standardiga kooskõlas ja ei takistaks ühelgi mobiilioperaatoril ka kiirema interneti pakkumist, kuigi see ei ole 5G tehnoloogia peamine mõte. 5G sageduslubade konkursi eesmärk peaks eelkõige olema see, et 5G teenused muutuksid Eestis võimalikult kiiresti kättesaadavaks," rääkis Põldsamm. "Konkursi kunstlik piiramine kolme sagedusloaga oleks sisuliselt turulukk ja konkurentsi jõuga lämmatamine."

Põldsammi sõnul oli see ka Levikomile ootamatu üllatus, et kui alles neljapäeval hoiatas Levikom taas avalikult, et konkurss on lükatud käima valedel alustel, siis kõigest päev hiljem jõudis ka ringkonnakohus seisukohale, et konkursiga segamatult edasi minna ei saa.

Põldsammi sõnul peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) andma välja vähemalt neli luba ja jätma ühe kanali regionaalseks kasutuseks tööstustarbijatele, meditsiiniasutustele ja regionaalsetele operaatoritele.

"Konkurentsi huvides peaks olema igati tervitatav, et kõik soovijad saaksid 5G teenuseid arendada ja panustada Eesti majanduse arengusse. On arusaamatu, miks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ekslikult väidab, et kolme loa andmine on ainus võimalik lahendus," lisas Põldsamm. 

Lisaks rikuti Levikomi kinnitusel seadusest tulenevaid nõudeid raadiosagedusplaani muutmiseks. "Levikom kasutab konkursile pandud 3410-3800 MHz sagedusalas olevaid sagedusi juba aastast 2007 ning soovib neid ka edaspidi uute 5G teenuste osutamiseks kasutada," lisas Põldsamm.

Levikom on alates 2016. aastast 5G/IoT-teenuste arendamisse investeerinud ligi kaks miljonit eurot ning Põldsammi sõnul on arusaamatu, miks riik üritab piirata konkurentsi valdkonnas, mis on riigi majandusele, tervishoiule ja muudele eluvaldkondadele nii olulise mõjuga.

5G lube väljastab riik majandusministeeriumi otsusel kolm. Oksjoni alghind on 1,6 miljonit eurot ja sellel osalemiseks tuleb maksta tagatisraha 200 000 eurot.

MKM: kohus pole hinnanud Levikomi õigust vaidlustada 5G oksjoni määrus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti sõnul pole ringkonnakohus andnud hinnangut, kas 5G sagedusalade enampakkumise vaidlustanud Levikomil on õigus konkursi määrus vaidlustada.

"Levikom vaidlustas veebruari lõpus riikliku 5G konkursi. Halduskohus leidis, et Levikomil ei ole kaebeks põhjust ning tagastas nende kaebuse. Levikom vaidlustas kohtu lahendi vahetult enne konkursi alguse tähtaega, seetõttu ei jäänud kohtul aega kaebuse sisu analüüsida ja kohus otsustas 5G konkursi ajutiselt peatada. Seadus lubab kohtul ajutiselt peatada konkursi ilma sisuliste põhjendusteta. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut, kas Levikomil on õigus konkursi määrus vaidlustada," ütles Sikkut ERR-ile.

Ministeerium esitab oma seisukohad Levikomi kaebuse kohta samuti kohtule ja plaanib vaidlustada konkursi peatamise.

"5G sagedused on olulised järgmise põlvkonna tehnoloogiate arendamiseks. Tegemist ei ole odava lõbuga ning konkursilt loa ostmine on väike samm ülejäänud protsessist. Endale 5G sagedusloa ostnud sideettevõtjal tuleb teha sadadesse miljonitesse ulatuvaid kulutusi, et ehitada välja 5G võrk. Seejärel on tarvis teha samas suurusjärgus järgmisi investeeringuid, et suuta tuua turule 5G võrku kasutavad uued tehnoloogiad nagu isejuhtivad autod või tööstuses kasutusel olevad masinad," märkis Sikkut.

Sikkuti sõnul tagab 5G sagedusala kolmeks jagamine, et iga vahemik on piisavalt suur võimaldamaks katta 5G võrgus liikuvaid andmemassiive.

"5G võrk pakub uusi võimalusi ka tavatarbijatele, aga peamiselt võimaldab see väga suuri andmemahtusid ülikiirelt edastada. Teine oluline põhjus kolmeks jagamiseks oli Venemaalt tulenevate võrgupiirangutega arvestamine. 5G sageduslubade väljaandmisel tuleb tagada naaberriikide võrguseadmete häirevaba töö. Samasuguste piirangutega pidi arvestama ka Soome ning nemad jagasid 5G sagedusala samuti kolmeks," ütles Sikkut.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: