Levikom survestab 5G sagadusalade konkurssi muutma ({{commentsTotal}})

5G (inglise keeles fifth generation) on viienda põlvkonna mobiilsidestandard, mis on mõeldud asendama praegu käigus olevat 4G-standardit.
5G (inglise keeles fifth generation) on viienda põlvkonna mobiilsidestandard, mis on mõeldud asendama praegu käigus olevat 4G-standardit. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Levikom ei nõustu riigi plaaniga jagada 5G andmesideks mõeldud sagedusala ainult kolme ettevõtte vahel ning kui riik konkursitingimusi ei muuda, plaanib Levikom osa sagedusalast vägemalt kaks aastat enda käes kinni hoida.

Levikom, kes endale enampakkumisel edu ei ennusta, plaanib riigi kahvlisse seada ning ütleb, et sagedusala peab jagama vähemalt neljaks.

Detsembris loodab tehnilise järelevalve amet kuulutada välja enampakkumised 5G andmesideks mõeldud sagedusaladele. Pikas plaanis jaguneks kokku 390 megahertsi laiune sagedusala (3410 MHz-3800 MHz) kolmeks ühesuuruseks osaks, millest igaüks müüakse eraldi ettevõttele.

Kuna sagedusalast sõltuvad suurt tulu tõotavad teenused, on ühe osa alghinnaks ligi 1,6 miljonit eurot.

OÜ Levikom Eesti juhatuse aseesimees Peep Põldsamm ennustab, et niisugustel tingimustel on konkurssi tulemused juba ette teada. Ehk 5G võrgu jagavad omavahel kolm suurt mobiilioperaatorit - Telia, Elisa ja Tele2 - ning teistel enampakkumisel lootust pole.

Sestap usub Põldsamm, et kolme osa asemel võiks 5G andmesideks mõeldud sagedusala jagada vähemalt neljaks.

Majandusministeeriumi sideosakonna asetäitja Mart Laas aga ütleb, et sel juhul jääksid sagedusalad liialt kitsaks. Aga sagedusala laiusest sõltub sisuliselt see, kui kiiret internetti saab üldse pakkuda.

"Näiteks analoogse sagedusmudeliga on konkursi läbi viinud Soome, kus on operaatoreid rohkemgi kui Eestis. 5G tulek eeldab, et andmemahud kasvavad kõvasti. Seetõttu on tarvis suuremaid sagedusplokke ja selle tõttu olemegi otsustanud sagedusala 130 megahertsisteks plokkideks jagada," selgitas Laas.

Peep Põldsamm toob aga näiteid riikidest, kus sama sagedusala ikkagi jagatakse väiksemateks osadeks. Ning tema sõnul pole suured andmemahud 5G puhul sugugi kõike olulisem arendus. Erilised ja võimalusterohked on hoopis teised parameetrid.

"Pigem on oluline, et võrgu reaktsioonikiirus oleks väga väike, sisuliselt reaalajaline. Näiteks isesõitvatel autodel on see tingimus. Oluline on ka väga suur sidekindlus, näiteks tervishoiuteenustel. Ja tähtis on ka, et oleks võimalik võrku lülitada ülisuures koguses autonoomseid patareitoitel sensoreid. Ehk see võrgulahendus peab olema selline, mis ei koorma akusid ja sensoreid on võimalik autonoomsena hoida kümme aastat ja kauem. Need on rakendused, millest 5G puhul jutt käib ja enamus neist ei vaja kiirust, vaid hoopis teisi parameetreid," põhjendas Põldsamm.

Aga selle jaoks, et uusi lahendusi ka Eestisse jõuaks, ei tohiks turgu n-ö ära tsemneteerida, usub Põldsamm. Ning kindlasti tuleks enampakkumisel jätta võimalus ka näiteks Levikomile.

Mart Laas ütles seepeale, et turgu ei tsementeerita. Esiteks pole sugugi kindel, et sagedusalad saavad endale meie kolm mobiilioperaatorit, ehk võib-olla võidab konkursil hoopis keegi välismaalt.

"Ja ettevõtjad, kes on huvitatud mingite nišitoodete arendamisest, saavad sagedusi uute omanike käest ka rentida. Ehk Levikomi jutt, et nad kuidagi ei saa, pole ikka päris täpne," väitis Laas.

Lisaks ütles Laas, et see ei jää kindlasti viimaseks sageduskonkursiks, ehk tulevikus otsitakse 5G levimiseks ilmselt veel uusi sagedusalasid.

Levikom aga sooviks siiski juba nüüd konkursile minna. Ja mitte ainult osalema, vaid ka võitma. Ning kui majandusministeerium oma konkurssitingimustele kindlaks jääb, on Levikomil tagataskust trump võtta.

Nimelt ei seisnud enampakkumisele minevad sagedusalad ennegi päris kasutuseta, vaid väikseid osi nendest omasid kaks mobiilioperaatorit ja seesama Levikom (3685-3699 MHz ja 3785-3799 MHz) .

Kui teised olid nõus oma osast 5G ootuses loobuma, siis Levikom ütleb, et nemad pakuvad oma sagedusaladel maainimestele internetti.

"Me kindlasti kaalume konkursil osalemist. Aga kui jääb kolm luba, siis sellel ei ole sügavat mõtet. Ja siis on meil loomulikult küsimus, et meil on neil sagedustel palju kliente taga, me peame tehtud investeeringud osaliselt korstnasse kirjutama ja kliendid ringi tõstma," ütles Põldsamm.

Ehk teisiti öeldes seab Levikom riigi kahvlisse. Kui konkursitingimusi ei muudeta, siis ettevõte sagedusaladest vabatahtlikult ei loobu ning riigil tuleb need jõuga tagasi võtta. Aga see võtab vähemalt kaks aastat aega, ehk kes iganes tolle sagedusala võidab, peab arvestama, et neil tegutseb samas alas mõnda aega sundüürnik. Mart Laasi on aga veendunud, et niisugune plaan riiki ei kõiguta.

"Ma ei saa alluda sellisele ähvardamisele. Me peame oma sageduskasutuse planeerimisele vaatama tulevikust ja riigi huvidest lähtuvalt," rõhutas Laas.

Kui Levikom alla ei anna, kirjutataksegi enampakkumise tingimustesse, et mõnda konkreetset sagedusala saab kasutada alles pärast seda, kui need Levikomi käest ära on võetud. Ja sellega peab pakkuja lihtsalt arvestama.

"Ma ei usu, et see konkurssi oluliselt mõjutaks. Neid piiranguid, millega Eesti peab arvestama on teisigi ja need tulevad Venemaa poole pealt," lisas Laas.

Ning need piirangud võivad Eesti ja tegelikult kogu Ida-Euroopa 5G arengut mõjutada hulga rohkem kui sagedusalade konkursid.

Nimelt kasutab Venemaa sagedusi 3600 MHz kuni 3800 MHz enda kosmoseside tarbeks. Ja kuni 400 kilomeetri kaugusel Vene piirist peab selle sagedusala kasutamiseks Venemaalt loa saama.

Sisulisi läbirääkimisi selleks valmistab Eesti alles ette ja sestap plaanitakse ka meie sageduslubade konkurssi mitmes osas. Üleriigiliseks kasutamiseks jagatakse esialgu välja sagedused kuni 3600 megahertsini, ülejäänut võib kasutada ainult lokaalselt ehk siseruumides.

Ehk kuni Venemaaga lepingu sõlmimiseni saab iga enampakkumise võitja õues kasutada mitte 130 MHz vaid maksimaalselt 70 MHz laiust sagedusala. Ning see mõjutab taas Mart Laasi mainitud andmesidemahtusid.

Üldiselt on Mart Laas optimistlik, ning usub, et küll Venemaaga kokkuleppele jõutakse. Näiteks ka 4G sagedusalad pidi idanaabriga kooskõlastama ja siis suuri probleeme polnud. Samas, millal lepinguni jõutakse, keegi veel öelda ei oska. Ja siin tuleb kindlasti arvestada ka poliitiliste suhetega.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: