Riigi otsus 5G lubadeoksjonil turg kolmeks jagada lükkab senise tegija mängust välja ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

5G võrgus kolm aastat oma asjade interneti teenuseid arendanud Levikom läks riigi vastu kohtusse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsuse vastu jagada sagedusala kolme teenusepakkuja vahel, mille tingimused jätavad nad tõenäoliselt oksjonil ukse taha. Samuti on Levikom palunud konkurentsiametil uurida, kas riigi otsus võib olla kartellikokkuleppe tunnustega kolme mobiilsideoperaatori heaks. Lubadekonkurss lõppeb 25. märtsil.

Eelmisel nädalal tegi Hiina kirurg maailma esimese kaugjuhitava ajuoperatsiooni, olles ise patsiendist ligi 3000 km kaugusel. See sai võimalikuks tänu 5G tehnoloogiale, millega liigutati mobiilse interneti võrku ühendatud kirurgiaroboteid ehk kõrgtehnoloogilisi seadmeid peaaegu reaalajas. Operatsioon õnnestus.

5G sagedusala on vajalik asjade interneti teenuste arendamiseks. Ampluaa on lai, lisaks kaugmeditsiinile vajavad 5G lahendusi ka näiteks isejuhtivad autod, tööstusrobotid jm tehisintellekti lahendused.

Praegu juppi 5G sagedusest kasutav tehnoloogiaettevõte Levikom on juba kolm aastat võrgus oma teenuseid arendanud. Nüüd aga pannakse kogu pea 400 MHz sagedusala, kaasa arvatud lõik, mida Levikom juba maapiirkondades internetiteenuse osutamiseks ja kaugmeditsiinis kasutab, oksjonile, ning lube väljastab riik kolm. Oksjoni alghind on 1,6 miljonit eurot ja sellel osalemiseks tuleb maksta tagatisraha 200 000 eurot.

Just selle otsuse vastu - panna oksjonile kolm, mitte näiteks neli või viis luba, Levikom riigi vastu kohtusse läkski ning esitas kaebuse ka konkurentsiametisse. Ehkki juriidiliselt vastab ka Levikom kõigile konkursil osalemise tingimustele, ei suuda nad oksjonil turu kolme suure sideoperaatori vastu minna, kes ilmselt loa saamist juhuse hooleks ei jäta ja pakuvad nii kaua, kuni ihaldatud loa enda käsutusse saavad.

Majandus- ja kommunikatisooniministeerium (MKM) pelgab, et kordub sama, mis juhtus omal ajal 3G-le üleminekuga: sideettevõtjad ostsid omale väga kallilt sagedusload, aga hiljem ei jätkunud neil enam raha sidetaristu arendamiseks.

"Üks asi on osta sagedusluba, teine asi on investeerida sellesse 5G arendusse, mis on väga kallis – see eeldab väga tihedat sidevõrku, et tagada justnimelt suurte andmemahtude liigutamine ja 5G puhul on oluline nüanss veel signaali hilistumine. 5G-s jõuab signaal ühest punktist teise väga kiiresti, mis tähendab iseliikuvate autode puhul, et kui kaks autot lähenevad ristmikule, siis meil on millisekund, et avarii ära hoida. Seetõttu on meile väga oluline see, et signaali hilistumine oleks võimalikult väike," selgitab MKM-i sideosakonna asejuht Mart Laas.

Ometi tagaks just suurem hulk lube selle, et konkurendid nende väheste nimel end finantsiliselt lõhki ei rebiks, vaid igale suuremale tegijale jätkuks. Levikom saab sellisest lubade jaotuse otsusest üheselt aru, et neid 5G turule ei taheta.

Ettevõtte juhatuse liige Peep Põldsamm ütleb, et riik on lähenenud 5G lubadekonkursile justkui andmeside teenuse litsentsi jagamisele, ent 5G on ennekõike kõike muud - pidades ikka asjade internetti silmas - ja klassikalised andmesideteenused on pigem kaasuv lisandväärtus, mitte aga võrgu olemus.

Seetõttu on ettevõte vaidlustanud kohtus nii sätestatud raadiosagedusplaani (RSP) tehnilised tingimused kui ka konkursimääruse, mis paneb paika, kui palju sagedusi üks riba sisaldab.

Põldsamm rõhutab, et nad ei võitle kohtus mitte Levikomi õiguse eest oma teenuseid edasi arendada, vaid avatud turu eest, et lisaks kolmele suurele sideoperaatorile mahuksid turule ka teised, just nutiteenuste arendamisele keskenduvad ettevõtted, nii nagu teistes EL-i riikides selle konkursi loogikaga on lähtutud.

"Lubade arv võrdub turul ammu kasumisse jõudnud operaatorite arvuga. Me ei näe mingit muud argumenti, kui sellele saab olla ainult turu blokeerimise eesmärk," ütleb Põldsamm, kes kahtlustab, et kolme sideoperaatori lobistamine on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile mõju avaldanud ja seetõttu võtab riik seda andmeside konkursina.

Ta toob näiteks Saksamaa, kus müüakse väga väikeseid juppe, vaatamata sellele, et inimesi on palju rohkem ja nende asustustihedus on samuti suurem. Selliseid näiteid on ka teistest EL-i riikidest. Ometi aga raiub MKM, et Eestis jääksid sagedusalad liiga väikeseks, kui siin üle kolme loa väljastada.

"Mida väiksemaks me selle sagedusala jagame – neljaks, viieks, kuueks –, tähendab seda, et sideettevõtjatel ei ole piisavalt sagedusressurssi, et 5G eeldused täita: täita kasutajate soove, et saada kiiremaid andmesideühendusi, et kogu see asjade internet, mis netti lisandub – iseliikuvad autod näiteks, nutitaristu, nutikodu – lihtsalt, see sagedus, mille me kasutada anname, ei ole piisav nende eesmärkide täitmiseks," ütleb Laas MKM-ist.

Ka see, kuidas 5G lubade arv kolme vahel ära otsustati jagada, on Põldsammi hinnangul kartellikokkuleppe hõnguga.

"Kutsuti kõik neli operaatorit (Telia, Elisa, Tele2, Levikom - toim) avalikule konsultatsioonile ministeeriumisse ja konkurssi korraldav tehnilise järelevalve amet pani lauale kaks erinevat varianti, üks nelja sagedusloaga ja teine kolme sagedusloaga variant. Meid on jahmatanud kõige rohkem selle protsessi juures, et see otsus, milline konkursivariant kehestada, tehti sisuliselt hääletamise teel. Teised kolm operaatorit loomulikult hääletasid kolme loa poolt. Aasta algul tegime järelepärimise ka konkurentsiametisse, sest see on nii jahmatama panev asi, kuidas sedasi konkurentsi kehtestatakse - turuosalistel on ju vastandlikud huvid, nii et muidugi pole mobiilioperaatorid enamast huvitatud, Levikom on ju nendega vastandlikes huvides," põhjendab Põldsamm.

Mart Laas MKM-ist eitab, et tegemist olnuks hääletamisega. "Hääletust me ei korraldanud. Pigem see oli selline tavaline protsess. Me oleme neid sageduskonkursse ka enne teinud, kus me räägime turuga läbi ehk selgitame välja nende ootused-vajadused ja leiame kõige sobivama lahenduse, püüame leida," ütleb ta. "Võttes arvesse kõiki neid asjaolusid – sageduste kasutamise piiranguid, andmemahtusid, mis võrgus tegelikult kasvavad kordades iga aastaga –, siis me jõudsime järeldusele, et kõige mõistlikum ja optimaalsem lahendus, mis viiks nende ootuste täitumiseni, mida 5G-lt oodatakse, on justnimelt selline lahendus."

Levikomile tähendab konkurentsist väljajäämine seda, et praegu osutatav maapiirkondade kiire interneti teenus tuleb ümber kujundada. "Peame võrgud kinni panema, kliendid mujale sagedusele tõstma," ütleb Põldsamm, kes peab pretsedendituks olukorda, kus riik võtab neilt jõuga ära nende käes oleva sageduse, et seda konkursiga ümber jagada. Seaduse järgi on neil õigus kuni kaks aastat oma sagedusi veel kasutada.

MKM kinnitab, et nemad peavad seadusest kinni. "Hetkel ja kohe ei pea Levikomilt mitte midagi ära võtma, ja seda ei ole plaaniski," ütleb Laas, lisades, et päris pretsedenditu selline olukord siiski ei ole. MKM peab käiku vajalikuks tehnoloogilise arenguhüppe saavutamiseks ning võrdleb olukorda omaaegselt analoogsignaalilt digitaalsidele üleminekuga.

"Sideseadus näeb ette, et kui infoühiskond areneb, tulevad uued tehnoloogiad, siis mingi hetk tuleb sagedusala ümber planeerida. Ei saa kuidagi jääda vana, juba aegunud tehnoloogia peale pidama, mis kasutab sagedusi ebaefektiivselt, kus kasutatavad kiirused on väikesed. Üks hetk tuleb teha samm ja liikuda edasi, mis tähendab seda, et sagedusala tuleb ümber planeerida ja sinna peale tuleb lasta uus tehnoloogia. Täpselt selline situatsioon on ka kätte jõudnud," põhjendab Laas.

Levikomi hinnangul mahuks 400 MHz peale vabalt neli-viis teenusepakkujat, seda enam, et standard ei võimaldagi üht kanalit 100 MHz suuremaks teha, nii et kui "territoorium" läheb jagamisele nelja vahel, peaks viimast 100 MHz niikuinii tükeldama asuma. Põldsamm pakub, et osa sagedusest võiks jätta ka regionaalseteks vajadusteks - iga teenusepakkuja ei tahagi üleriigilist katvust, tema teenuse jaoks piisab, kui ta saab lokaalse võrgukasutuse. Sellised on näiteks kõrgtehnoloogilised tööstusettevõtted, kelle robotid 5G võrgu peal töötavad.

MKM on selle peale mõelnud. "Kui keegi tahab oma tehase territooriumil mingit teenust osutada, siis on tal alati võimalik kas sideettevõtjaga kokku leppida või on ka teine variant, et neid sagedusi on võimalik n-ö rentida, et kui sideettevõtjaga kaubale ei saa, siis võid mingi teise sideettevõtja käest mõne sagedusala ka rentida, kui tahad ise teha. Sideettevõtja loob ikkagi selle füüsilise taristu, mille peal on võimalik erinevaid teenuseid osutada, on nad siis telemeditsiin, mingi tehase territooriumil olevad robotlahendused, iseliikuvad autod, mis iganes. See on ainult füüsiline taristu, mida sideettevõtja ehitama hakkab," rõhutab Laas.

Konkursile läheb Eestis täpsemalt 390 MHz, sest 10 MHz eraldatakse kaitseväe puhveralaks - igaks juhuks, et kommertskasutusse minev 5G levi ei hakkaks liigse läheduse tõttu sõjalisi radareid segama. Ja just see panigi riigi lube kolmeks, mitte neljaks jagama - 390 MHz ju nelja vahel täpselt ei jagune, kolme vahel aga küll.

Lisaks paneb Mart Laas lauale Venemaa kaardi.

"Sellest sagedusalast, mis meil oli, see 400 MHz, on reaalselt kasutatav üleriigiliselt vaid 200 MHz. Ehk see sagedusala, mida me sisuliselt jagada saame, on 200 MHz, kuna me ei tohi enda sageduskasutusega Venemaa juba töötavaid seadmeid kuidagi häirida. 200 MHz on siis sellised, mis on Venemaa piirangutega, mis põhimõtteliselt tähendab meile seda, et neid sagedusi on võimalik kasutada ainult siseleviks ja osaliselt ka Lääne-Eesti saartel, kui hästi läheb," ütleb Laas. "Need kolm sagedusluba, mis me välja anname, on nii, et üks ei ole teisest parem, nad on võimalikult võrdsed, mis tähendab ka seda, et ükski luba ei anna kellelegi liigset eelist ega sea kedagi ka halvemasse olukorda."

Samas veel pool aastat tagasi väljendas Laas optimismi, et Venemaa asjaolud on ilmselt seljatatavad, sest ka 4G sagedusalad pidi idanaabriga kooskõlastama ja siis suuri probleeme polnud. Nüüd ta seda nüanssi ei maininud.

Levikom: suurtel pole teenuste arendamise vastu huvi

Levikom on seisukohal, et kolme suure sideoperaatori kätte minnes jäävad 5G tegelikud võimalused välja arendamata või tulevad turule oluliselt hiljem kui mõistlik oleks, sest Eesti turg ei ole nende jaoks prioriteet. Samas aga tuleb meeles pidada, et konkurents ei käi üksnes Hiina turuga, vaid ka EL-i riikide vahel.

"Telia, Elisa ja Tele2 on kõik Skandinaavia suurte operaatorite müügiorganisatsioonid, nende uute tehnoloogiate osas pole mingeid kohalikke arendusi, kõik tehakse peakontorites. Me oleme juba kolm aastat nende teenuste arendamisega tegelnud, oleeme neist mitu aastat ees. Oleme praeguseks üle saja pilootprojekti teinud, iga kuu tuleb mingi uus asjade interneti rakendus välja. Operaatorid on seega põhjendatult närvis, aga ei saa ju nii, et vanad otsustavad aja võitmiseks uue tulija maha hääletada ja riik läheb sellega kaasa. Kogu protsessil on kartellitunnused. Ressurssi on 5G sagedusalal piisavalt, aga praegu kunstlikult piiratakse neid õigusi. Sellepärast ka vaidleme," on Põldsamm riigi otsuse suhtes kriitiline. Levikom ise on Eesti ettevõte ja kusagilt mingeid suuniseid ootama ei pea.

Ehkki Levikom ütleb, et ta jäi konkurentidele jalgu seetõttu, et on oma 5G teenustega teistest kolm aastat ees, leiab MKM hoopis, et Levikom on oma praeguse tehnoloogiaga ajast maas.

"Tehnoloogia, mida Levikom kasutab, ei ole 5G kestlik. Aga konkurss on avatud kõikidele, ka Levikom saab tulla osalema. Nii lihtne see ongi," võtab Laas kokku.

Konkurentsiamet kujundab seisukohta

Levikom tegi konkurentsiametile avalduse veebruaris. Vastust veel pole.

Konkurentsiamet möönab ERR-ile, et menetlus on veel pooleli - nad on küsinud seisukohti ühelt ja teiselt poolelt, ent lõplikke seisukohti veel kujundanud pole. Ent tõdeb, et otsusele jõudmine on keeruline.

"Ühelt poolt, loomulikult, mida rohkem konkursile lubasid pannakse, seda parem on sellest konkurents, seda rohkem ettevõtjaid saaks turul tegutseda, aga teiselt poolt, mida rohkem lubasid, siis kuna see sagedusvahemik on piiratud, on selge, et igale ettevõtjale jääks väiksem jupp seda sagedust ja see jälle võib tähendada väiksemaid andmesidekiirusi lõppkokkuvõttes tarbijatele. Tegemist on sellise hästi keerulise tehnilise dilemmaga," tõdeb ameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos.

Põldroos tõdeb, et riigiti on praktika tõesti erinev. Eesti on otsustanud minna väiksema lubade arvu ja suuremate sageduste teed. Milliseid teenuseid aga 5G võrk võimaldab arendada, pole veel lõpuni selge.

"Nii palju, kui meie oleme aru saanud, see 5G tehnoloogia ongi selline mitte päris paika loksunud asi, et milliseid tooteid täpselt ettevõtjad saaksid tarbijatele selle pinnalt pakkuda. Ka konkurentsiamet ei oska täpselt ennustada, millised ettevõtjad võiksid sellele konkursile tulla ja mida täpselt pakkuda," ütleb Põldroos.

Konkurentsiamet lubab oma otsuse - kas konkurents on vähese lubade arvu tõttu piiratud ja lõhnab kartellikokkuleppe järele või mitte - langetada lähiajal, kuivõrd konkursi tähtaeg kukub juba 25. märtsil ja edasise protsessi huvides on kiirem selgus asjades.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: