Eesti lairibavõrgu operaator Levikom, kes kaebas riigi 5G sagedusala konkursi tingimuste peale kohtusse, leides, et need kahjustavad konkurentsi ja toppavad asjade võrgu interneti väljaarendamist, sai ringkonnakohtust otsuse, et konkurss tuleb peatada, kuniks selle tingimused kohtus selgeks vaieldakse. Konkursi korraldamise eest vastutav majandusministeerium kavatseb otsuse vaidlustada.

"Meie jätkuvalt näeme tegelikult, et see peatamine ei ole õige ja pigem me ei ole ka konkursitingimuste mõttes midagi valesti teinud, pigem just turu huvidest lähtunud, nii et jah, loodame nii kiiresti asjas selgus saada, et kuidas see edasi läheb. Ei oska seda ajaraami anda täna," kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut edasist.

Konkursile registreerisid end Telia, Elisa ja Tele2, kelle vahel kolm väljaantavat luba oksjoni korras jagamisele oleksid läinud.

Levikomi peamine etteheide riigile seisneb konkurentsi mahasurumises ja uue põlvkonna võrgu ehk asjade interneti sagedusala väljajagamises ainult mobiilsideoperaatoritele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhimõtteliselt välistatud, et sageduslubade jaotamine üksnes kolmeks piirab põhjendamatult konkurentsi. Elisa peab kujunenud olukorda kurvaks ja Eesti edulugu kahjustavaks.

"See ajalugu on läbi. Ehk me jääme nüüd maha. Soomlased sõidavad edasi, kõik teised sõidavad edasi. Meie ei tea täna, millal on meie 5G sageduste konkurss. Ehk siis Eesti võib nüüd tänasest unustada selle 20 aastat kestnud olukorra, kus me oleme olnud eestvedajad, kus me oleme olnud esirinnas," ütles Elisa Eesti tegevjuht Sami Seppänen.

5G sageduslubade ainus häda ei piirdu aga kohtus peatatud konkursiga. Möödunud nädalal esitles NATO Küberkaitse Keskus Eestis oma raportit, mis nimetab Hiina tehnoloogiat, mille suurim esindaja on Huawei, 5G võrgu arendamisel tõsiseks julgeolekuohuks ja soovitab piirata kommunistliku Hiina ettevõtete võimalust EL-i võrgule ligi pääseda, seda enam, et ka Huawei 4G võrk kubiseb turvaaukudest.

Näiteks Etioopia pealinnas Addis Abebas asuvas Aafrika Liidu peakorteris, mille ehitas Hiina riik ja täitis kõrgtehnoloogiliste Huawei võrkudega, kopeeriti igal ööl kõik uued Aafrika Liidu võrku tekkinud andmed ja saadeti Shanghaisse.

Mobiilsideoperaator Elisa, kes muuhulgas kasutab Huawei tehnoloogiat, lubab poliitiliste otsuste tõttu kaaluda alternatiive. Nende jaoks lubadekonkurss selle keeluga ei lõppeks, kuid ettevõtte juht peab Hiina tehnoloogiaga hirmutamist jaburaks ja soovitab neil, kes seda usuvad, kasutada fooliummütsikest. Ometi on ettevõte, kes ka praegu teeb koostööd erinevate tootjatega, valmis kaaluma Huawei tehnoloogia kõrval alternatiive.

"Soomes kõik kolm operaatorit kasutavad näiteks Huawei tehnoloogiat, mingil põhjusel nad ei karda," kommenteeris Seppänen. "Meie plaan selgub, me ei ole midagi veel lukku löönud, me ei ole oma hanget veel läbi viinud ja need asjaolud, mis siin praegu käivad, kindlasti mõjutavad ka meie otsust. Huawei on väga edukas tehnoloogiliselt, aga kui ta nüüd niiöelda poliitiliselt ei sobi, no me ei hakka vastu punnima."

Just praegu istub Brüsselis koos Euroopa Liidu riikide küberturbespetsialistidest koosnev seltskond, kes vaeb Huaweist tulenevaid võimalikke ohte EL-i võrgule ja julgeolekule. USA on Saksamaad juba hoiatanud, et kui 5G võrgud rajatakse Huawei osalusel, siis võidakse julgeolekuteemalist infovahetust USA ja Saksamaa vahel piirata. Sama hoiatus võib tabada ka Eestit, ent USA on meile oluline liitlane. Samas ei tõtta riik kohe Hiina tehnoloogiat ka välistama.

"Meil täna on see teadmine, et mis sorti riskidega tegemist on, veel suhteliselt üldine. Meil on käsil julgeolekuasutuste poolt üsna konkreetne riskihinnang, mida see tähendab Eesti kontekstis ehk mis on see, mida me peame täpselt Eestis ennetama ja millisel määral see meid mõjutaks - sellest sõltuvad ka need valikud," teatas Sikkut.

Riik peab jõudma otsuseni, kas ja millisel määral Hiina 5G tehnoloogiat lubada, suve alguseks.